Karda unenägusid, karda!Tüdrukud ründavad.Või hoopis pisikesed haldjad metsast? Kuid miski on valesti.On nad ikka haprad hõljuvad õrnema soo esindajad nagu nad väidavad end olevat? Ja tiivad? Või hoopis diivad?
Naised seal kus on ruumi, kus on ainult silmale nähtamatu.Udu?
Pilvepealne?
Reality-show sugemetega unenäoanalüüs muinasjutulistel teemadel, mänguline eksperiment maalis.
Oluline seos=kindlel viide-sibularõngad,bussi väljumisaeg 06.04pm ja naine (liigse liigesega).
Kas seosed viivad kindlale lahendusele?
Või vajab see hoopiski kõrgemat matemaatikat ning täppidega informatsiooni?
Õiged lahendused selgusid detsembris 2007.
Jälgi lugu!
Tegemist on erimõõtmeliste õlimaalidega lõuendil. Protsessist kulgev lugu.
Paintings of famous Estonian performance artist Belleneeve.
BILLENEEVECURRICULUM VITAE
PilleNeeve 17.11.1975
(Billeneeve,bille tuul ,willu endelitytar)
VõrumaaUrvaste vald
Tel:5063522
sybille6000@hotmail.com
www.hot.ee/billeneeve
Haridus:
1981-1992 KuldrePõhikool
1994-1995 VõmmorskiKunsti-ja Keraamika Kool
1995-1997 MeremäeKeskkool
1997-1998 TallinnaPedagoogiline Seminar
2001-2002 AcademiaNon Grata
2002-2004 AcademiaGrata
2003 ImatranAmmatikorkeakoulu
2004-2005 EESTI KUNSTIAKADEEMIA
Näitused:
2002 Rühmitus”MaailmaParimad Kunstnikud” Pärnu, EESTI
Endlateatrigaleriis
”Aktiivne-Passiivne”Monumentaalgalerii Tartu,EESTI
”Sügisnäitus”CapliniKeskus Pärnu, EESTI
”Millelebakoht on ilmas”Maavalitsuse hoone Pärnu, EESTI
2003 “Graafika-in”PärnuKonserdimaja Pärnu, EESTI
“Maaliparadiis”Kuraator Erki Kasemets Tallinn, EESTI
“Noorekslõigatud naised”marliisbeilmann&billetuul
Endlateater Pärnu, EESTI
“Pärnuarjergard”Kuraator Peeter Allik Ku galerii Tallinn, EESTI
“KonradKing on surnud,kadunud tema keha”
chintis,billetuul&ingeting Deco galerii Tallinn, EESTI
“Noorekslõigatudnaised” marliisbeilmann&billeneeve
PaideVallitorn Paide, EESTI
”PärnuMmoodsa Kunsti näitus ehk Kymme Aastat Moodsat
KunstiPärnu Varakapitalistliku Eesti Tingimustes”
KuraatorAndrus Joonas PärnuUue Kunsti Muuseum Pärnu, EESTI
”Reahabilitatsioon”EKLaastanäitus.Kuraator Andrus Joonas Tallinn, EESTI
Hobusepeagalerii
2004 ”allegegen alles” Kuraator Taje Tross Berliin,SAKSA
”10+1Aastat Mmoodsat Kunsti Pärnus ”
”kunston halb,kunst on hea”Kuraator Andrus Joonas Pärnu, EESTI
2005 ”Billentavamania;Minaja Värdjad”billeneeve ja inge ting Vaalgaleriis Tallinn, EESTI
”10+2Aastat Mmoodsat Kunsti Pärnus”Kuraator Andrus Joonas
„Kunstnik armastab rahvast, rahvas armastab kunstniku ehk kunst
misrahvale meeldib.” Pärnu, EESTI
2006 ”MINDTÄIS” Galerii Cnopt Tallinn, EESTI
”billeneeveruum” Mudaravila Pärnu, EESTI
„Meieoleme perekond” Felitsitalia Itaalia elustiili keskuses Tallinn,EESTI
”JaheduseMahuline Maailm ehk Tykkideks Hakitud Kehad”
Kultuurimajas”Kannel” Võru,EESTI
”JaheduseMahuline Maailm ehk Tykkideks Hakitud Kehad”
Kultuuritehas Tallinn,EESTI
”LuguLoo Looja, Looja Loo lugu” Kuraator Andrus Joonas
UueKunsti Muuseum Pärnu, EESTI
”JaheduseMahuline Maailm ehk Tykkideks Hakitud Kehad”
PärnuLinnagalerii Pärnu, EESTI
2007 “UusLaine.21.sajanedi kunst” II valik=performance ja tegevuskunst
Nongratakunstikonteiner Tallinn,EESTI
”Silencia”,Whitebox New York,USA
OpenSpace Festival of free ARTs Berliin, SAKSA
”Armastusest,leivast, vintpüssist” PärnumMoodsa Kunsti Aastanöitus Pärnu, EESTI
”Myrin”KultuurimajaKannel Võru, EESTI
Sümboosium:
2002 BaltiMosaiigipäevad Pärnu , EESTI
Performance:
2001 PerformanceFestival Imatra, SOOME
2002 ”Valededektor”9.märtsitegevuskunsti festival Viljandi, EESTI
Performancefestival Helsingi, SOOME
”Performance.Mood.Tants”FestivalSadamateatris Tartu; EESTI
”HighCalibre”Festival Berliin, SAKSa
”Sõltuvussõltumatus”Kunstihoone Tallinn, EESTI
”240H” Pariis,PRANTSUSMAA
2003 “Sportja loomad”Pärnu Nüüdismuusika päevadel Pärnu,EESTI
“ModernArt”Pärnu Nüüdismuusika päevadel Pärnu;EESTI
“Afäär”9.märtsitegevuskunsti festival Pärnu, EESTI
“Kaladpeas” “Projekt:mood/performance/happening/tants.” Tartu,EESTI
“Ocupaccia”Festival Riia, LÄTI
”pain”Rahvusvaheliseskulptuurinäituse”Valu”avaperformance Pärnu, EESTI
“Repeat2”Kunstihooneturvakaamerate avaperformance Tallinn, EESTI
“Falck”MeelandSepa performance Lasnamäe ostukeskus Tallinn, EESTI
“SilensioRepeat2”Maciunase mälestusfestival
”europein the city of yurkis” Kaunas , LEEDU
“Olematutebändide festival”Kiwa Sexpeditsioonil. Tallinn , EESTI
”Illustartiivnek...”Labaz Helsingi kaabelitehas Helsingi , SOOME
2004 ”wind”9märtsitegevuskunstifestival. Imatra , SOOME
”wind2” Berliin , SAKSA
”soomeon ilus maa”Open Space Berliin , SAKSA
”kashaiseda on egoistlik?”Projekt:performance,mood,häppening,tants
Sadamateater Tartu, EESTI
”Kunstiremont”avaperformance Pärnu , EESTI
”6000naist”Aeg.Ruum.Liikumine. Paide, EESTI
PerformanceFestival ”COLD” Seoul , KOREA
Kwan-juBienalle Kwan-ju , KOREA
”MissUniverse ”Rubensid Kwang-ju Bienalle Kwang-ju , KOREA
”Koreanpeople – Yes,You –No”Kwan-ju Bienalle Kwang-ju , KOREA
”Codzilla”RiverFestival Seoul , KOREA
”Hatefuck” Tartu , EESTI
”SoToDo”Festival Berliin, SAKSA
”Olematutebändide festival”Sürrealistide õhtu VonKrahlis Tallinn , EESTI
2005 ”Revolutsioon sünnitusel” Rubensid Metaseminar Virukeskus Tallinn , EESTI
”annepseudoveski”Olematutebändide festival Sadamateatris Tartu , EESTI
”soomeon ilus maa”repeat3 Olematute bändide festivalSadamateaterTartu , EESTI
Nüüdismuusikapäevadeperfokas veekeskuses Pärnu , EESTI
Näiteidperfokatest Ystad , ROOTSI
”1mai”Aeg.Ruum.Liikumine.DiverseUniverse performance’i festival Paide , EESTI
”Müüakrunt” Tartu Sadamateater Diverse universe performance’i
Festival Tartu, EESTI
”Venusesünd” Rubensid Helsinki Kaabelitehas Diverse Universe Helsinki, SOOME
”MüüaKrunt” Diverse Universe Lahti , SOOME
”24h””Free Will” Treptowi punkrites Berliin , SAKSA
”Zieds””Ritual” Performance’ festival Pedvale , LÄTI
”SoToDo”Performance Congress Münster , SAKSA
”Naineja koletis - õis versioon II” Rubensid SoToDoPerformance Congress Münster , SAKSA
”Koerad” SoToDo Performance Congress Münster , SAKSA
”Barbienukud”Kultuurifestival KultuuritehasPolymer Tallinn , EESTI
”MÜÜAKRUNT”PostsovkhoZ5 /avalik-era 5.mõtte jakeskkonnakunsti talgud Mooste, EESTI
”Creativeinsurgence” Brighton,SUURBRITANNIA
”BeQueer” Dunkirk,PRANTSUSMAA
”Koerad”Rubensid Fideo-ja vilmifestivali avaperformance Rentklubi Pärnu,EESTI
”Koerad”Rubensid Fideo-ja vilmifestivali avaperformance Kinomaja Tallinn,EESTI
„Howto explain Art to dead rabbit”
InsttitutoArcos Santiago de CHILE
„Kloketan”UniversidadBolivariana Santiago de CHILE
„Performance history –lesson 2”
UniversidadCatolica Santiago de CHILE
„Performance history – lesson3”
Universidadde Chile Santiago de CHILE
„Concistadores” Universidad Arcis Santiago de CHILE
„Milky” UniversidadArcis Valparaiso Valparaiso, CHILE
„Liberta, Liberta!” Prison of Valparaiso Valparaiso, CHILE
2006 “HertaSilencio” Pärnu rand Pärnu, EESTI
„Fibbonaccikulg” Rubensid Loodus muuseum Tallinn, EESTI
'Weare in the fucking moon.....over' Rubensid
Etnokunstifestival 'KAAMOS' Hellenurme, EESTI
”FirstSuperstars of Performance Art”Cooper Union New York, USA
”MercuryPoisoning” Melissa Lockwoodiga/New York/
SoToDo13th International Performance Art Congress Sacramento,USA
”Fibonaccikulg”Sandra Schaefer/Boston/& Joseph Ravens/Chicago/
SoToDo13th International Performance Art Congress Sacramento,USA
”Princessesare Pissing too” Sandra Schaefer/Boston/
PerformanceFestival ”Seconds” Boston, USA
”FirstSuperstars of Performance Art”Indercum High Sacramento, USA
”america,America , AMERICA”Horse Cow Sacramento, USA
”america,America , AMERICA” Oakland, USA
”MergingMinds” San Diego, USA
”Luztprinsip”Rubensid Kutuuritehas Diverse Universe II Tallinn, EESTI
”2.44”Mudaravila Diverse Universe II Pärnu, EESTI
”Kuidasforsseerida igavikku Peugeot Boxser 362 ...... kohal”osa 1 Turenki,SOOME
”5577219824”Meremäe savipäevad Meremäe, EEST
“millalja kus iganes” Crazy City Weekend Rakvere, EESTI
”Kuidasforsseerida igavikku Peugeot Boxser 362 ......kohal”osa2 Lapimaa,SOOME
”Kuidasforsseerida igavikku Peugeot Boxser 362 ...... kohal”osa 3 ,Norra
”Kuidasforsseerida igavikku Peugeot Boxser 362 ..... kohal”osa 4 Turenki,SOOME
„Siliconor normal?” Sharm-el-Shake, EGYPT
2007 „Don’t touch me”Projekt: mood,performance,tants Tartu, EESTI
DiverseUniverse Tartu, EESTI
„Don’t touch me”Rubensid Diverse Universe Lahti,SOOME
”Performancelesson one-Non Grata+Pink Punk”
KoostöösKätuga Turenki,SOOME
”OpenSpace Festival of Free ARTs” Non Grata perf Berliin, SAKSA
”Koit”Rubensid Video-ja Filmfestival. Pärnu, EESTI
Video:
2003 ”RoosadeLiblikate Orgaanilised Olelused” Pärnu , EESTI
Fideoja Vilm Festival
”AnneVeski”kiwa&sybille”Viimane kangelane” Tallinn , EESTI
RotermaniSoolaladu
”RoosadeLiblikate Orgaanilised Olelused” & “Pain ”
Maciunasemälestusfestival”europe in the city of yurkis” Kaunas ,LEEDU
“Tööpeaga” EKA joonistusõppetool plastilise anatoomia Tallinn, EESTI
metootilinematerjal;Aili Vahtrapuu üritus;Teater Estonia
grimmeeriatel
2005 ”Billentavamania”Vaal Galerii Tallinn, EESTI
2006 ”Silencia”,”Luztprinsip”, ”Princesses are Pissing too”
SalonJeune Creation Europeenne Montrouge,PRANTSUSMAA
2007 ”Silencia”,DiVaArt Fair Gallery Yukiko Kawase New York,USA
”Silencia”YEAR 07 ART PROJECTS Gallery Yukiko Kawase London,INGLISMAA
”Silencia”DIVA, Digital & Video Art Fair Pariis,PRANTSUSMAA
Aktsioonid:
2006 Aktsioon”KESTAVABRIK”RaelArtel Gallery:
Non-ProfitProject Space’i Pärnu, EESTI
“Sügiseteistmoodi lood”Kristiine Keskuse sügisimago modell Tallinn,EESTI
Mängufilm“Magnus”kõrvalkõrvalosatäitja Tallinn, EESTI
2007 Aktsioon”KESTAVABRIKII” Neevemaa, Eesti
”Kestavabrik„esitleb:”Superladiivaneisseria.„
Projekt:mood,performance,tants Tartu, EEST
Kunstifestivalvisuaalaktsioon“Liblikalend” Võru,EESTI
”ACTINKUUBIS” Vanalinna Põhikool Pärnu,EESTI ”ACTINKUUBIS”NG Kunstikonteiner Tallinn, EESTI
Billeneeve, kunstnik
GSM:+3725063522
email:sybille6000@hotmail.com
AVAMISEL
NÄITUS/EXHIBITION
A saal
Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?
Mart Kangur
1
Reaalsus on topeltliikumine:
1) edasiliikumine, muutumine, uuenemine
2) tagasiliikumine, vana kordumine, „uuesti“
(1) on absoluutne,(2) suhteline. Toome näite: kui ma vaatan arvutiekraani, langetan pilgu klaviatuurile ja vaatan siis uuesti ekraani, näen ma sedasama ekraani mida ennegi. Siin toimubki topeltliikumine: ühelt poolt pidev edasiliikumine (1), kus on kolm täiesti erinevat liiget: ekraan1, klaviatuur, ekraan2; ja teiselt poolt tagasiliikumine (2), kus on kaks liiget: ekraan (kaks korda) ja klaviatuur.
Tegelikult toimub muidugi ainult üks liikumine, edasiliikumine, mis on nõnda piiratud või ohjeldatud, et näib tagasiliikumisena. Sõna „edasiliikumine“ on pleonasm, liiane sõnaühend, sest absoluutselt, enesekohaselt võetuna liikumine ongi edasi-liikumine. Liikumine liigub, aina edasi ja edasi. Seda on väljendanud Herakleitos, öeldes, et ühte jõkke kaks korda astuda ei saa. See tähendab, et tegelikult, absoluutselt võttes ei saa ühte ja samasse jõkke kaks korda astuda, küll aga saab kaks korda astuda näiliselt, suhteliselt samasse jõkke.
Tavaline inimlik reaalsus on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi täielikult allutada (kuna on suhteline ja seega illusoorne).
Unenäos aga võtab ohjad enda kätte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nõnda ka ärkvelolu loomust. Kui ma näiteks unenäos sisenen majja, ei pea ma majast väljumiseks tagasi välja tulema - ei, ma võin sisse astuda ühte majja ja väljuda juba teisest. Veelgi enam, ma võin sisse astuma hakata ühte ja sisse jõuda hoopis teise majja, või hoopis hoovi või preeriasse vkm. Igaüks teab oma või teiste unenägudest olukordi, kus „siis oli ta äkki hoopis keegi teine.“ See on olukord, kus ma keeran kivi tagurpidi ja see on teiselt poolt konn, keeran konna tagurpidi ja ta on kass. Tagasi pöörduda, emme-issi juurde joosta ei saa - äärmiselt tervistav olukord. Saab ainult muutumisega, suure Muuga kaasa minna, teda tähelpanelikult jälgida, temaga üheks - hahaa, temaga ühes Muuks! - saada.
Aga kas ei tähenda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi - kui me ei saa millegi juurde pidama jääda, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? Kui meie kogemus on iga kord täiesti uus, siis võrdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja sünteesiks, polegi? Kas see mitte ei tähenda, et meil poleks siis mälu?
Seda see kindlasti ei tähenda. Jah, inertsest, ökonomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on püütud välja murda ka näiteks narkootilisi aineid kasutades, mis tõepoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu mälu, kogu asjade „mis“ on kadunud, aga see on täiesti tehislik olukord. Unenägudes on meil ometi teadvus alles, see on vaid teistsugune. Kui reaalsuses valitseb samana-püsimine muutumise, samasus erinevuse üle, siis unenäos on vastupidi - muutumine valitseb samasuste üle. Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! „Siis äkki oli kass konn“. Millal siis? Selles konks ongi, et unes ei saa ma kunagi, mitte ühelgi hetkel olla kindel, et kass on just kass ja ainult kass (truth, the whole truth and nothing but the truth...), et kass on ka teiselt poolt kass (...so help me God). Mõne jaoks on see väga traagiline, mõne jaoks aga mitte! Näiteks kunstnikud on inimesed, kes pole kassides ses mõttes kunagi kindlad olnud.
Mis on kunst? Võtame näiteks muusika. Kui tavaliselt kuulduna on helid märgilised, viidates millelegi muule kui endale - näiteks rongi (sic!) mürin rongile, teatav vidin linnule, meie suust kostvad artikuleeritud helid mingitele tähendustele jne, siis muusikas on helid intransitiivsed, võib ka öelda, et eneseleviitavad, kui tahame siin mingit viitamist näha. Igatahes nad on meiega teistsuguses suhtes kui eelkirjeldet helid (usume, et siin pole vaja asuda arutama selle üle, et ka muusika võib olla lärm ja lärm muusika...). Tahame väita, et muusika loomuseks on puhas (edasi)liikumine, st edasiliikumine ei ole enam „tagasi“ poolt ohjatud, vaid, vastupidi, rakendab „tagasi“ oma teenistusse!
Kas siis puhtas (edasi)liikumises on oma „tagasi“? Jah, nii nagu tagasiliikumises on oma „edasi“. Nimelt unustab tagasiliikumine liikumise endaomase loomuse just seekaudu, et ta ei pöördu tagasi liikumise enda juurde, vaid kiirustab edasi, ta kiirustab uuesti samasuste juurde, uute samasuste juurde!
Tagasiliikumine peatab, fikseerib muutumist, aga ta ei peata oma peatamist! Kui meelt valitseb tagasiliikumine, siis on ta poolik, rahutu, hajevil, pidevalt ära libisev, ettepoole kukkuv, tasakaalust väljas, endast väljas, ärritunud või siis tuim jne. Selline meel ennekõike peatab, ja ta teeb seda üha uuesti - siit näeme, et konservatiivsus ja uudistejanu, uudis-himu pole omavahel sugugi vastuolus - seadusetäht ja ajaleht kuuluvad kokku, sest seaduse seisvuse-illusioon vajab püsimiseks ajalehe illusoorset liikumist.
Seal, kus tagasiliikumine liigub edasi, liigub edasiliikumine tagasi. Edasiliikumise puhas aktiivsus ilmnebki kui teatav passiivsus - see on peatamise peatamine. Selle asemel, et liikuda edasi järgnevale tähendusele, mis siiski kunagi kohale ei jõua, mis jääb alati poolikuks, selle asemel, et pidevalt ettepoole kukkudes näo ette riputatud banaani järele krahmata, seda kunagi kätte saamata, liigub edasiliikumine tagasi - ta peatub ja kuulab, vaatab tähelepanelikult, täielikult. Ta kuulatab kuuldavat ennast, vaatab nähtavat ennast. Ja siis avastab ta tegeliku liikumise! Näiteks foto või pikk seisev kaader filmis võib reaalsuse liikumise peatada nõnda, et ta avab ühe sellise liikumise, mis (paljudele) ilma selle peatamiseta avaneda ei saanud, ta võib katkestada tagasiliikumise tuima edasiliikumise, ja selles peatamise peatamises avada puhta liikumise sügavuse ja rikkuse. Kunst toimibki nõnda.
Väidame nüüd paradoksaalselt, et puhas (edasi)liikumine on ka puhas tagasiliikumine! Kui ma tõstan pilgu tagasi samale ekraanile, siis toimub see ometi ainult suhteliselt - samane ja sarnane korduvad vaid suhteliselt, absoluutselt kordub ainult muutumine, erinevus. Seepärast teab ja mäletab kunst ja mõtlus üllataval kombel hoopis rohkem kui tagasi liikuv argiteadvus, veelgi enam, oma suurimas võimsuses kogeb kunst(nik) kõike, tal on kogu mälu.
Nüüd võimegi edasi- ja tagasiliikumise asemel rääkida suhtelisest ja absoluutsest liikumisest:
1)suhteline tagasiliikumine (peatamine) ja suhteline edasiliikumine (uuesti peatamine)
2)absoluutne tagasiliikumine (peatamise peatamine) ja absoluutne edasiliikumine (uuenemine)
Need kaks on täiesti ebasümmeetrilised, sest üks on suhteline, illusoorne, teine aga absoluutne, tõeline. Kui me eespool ütlesime, et muusika on intransitiivne, vastandudes tavareaalsuse helide transitiivsusele, siis nii see päriselt pole, sest muusika on mõlemat - näiteks viiulimuusikat kuulates kuuleme me nii puhtaid helisid (intransitiivsus) kui viiulit (transitiivsus), ja viiuli kuulmine ei häiri helide kuulamist. Muusika ja mittemuusika on täiesti ebasümmeetrilised, sest muusika on ka mittemuusika.
Siin jõuame sümptomi või erandi mõisteni - nimelt võib kujutada olukorda, kus muusik enam muusikat ei tee, kuna ta kuuleb kõiki helisid muusikana. Muusika kitsas mõttes oli teatav erand, mis võimaldas tal jõuda muusikani laias mõttes - see oli sümptom meele teatavast haigusest, meele lõhestatusest, mis ühtesid helisid pidas muusikaks ja teisi mitte. Sellest haigusest võidakse põgeneda muusikast loobumise teel, aga põgenemise asemel tuleb see läbi põdeda, tuleb oma haigus omaks võtta, saada oma haiguseks, ja jõuda niiviisi teisele poole algset, väikest tervist - Nietzsche Suure Terviseni. Sama lugu on filosoofiaga - muidugi on haige vastandada filosoofe ja teisi inimesi, aga sellest haigusest ei pääse filosoofia mahasalgamisega, vaid ainult nõnda, et minnakse filosoofias lõpuni ja nähakse filosoofe kõigis - kõigist saavad mu õpetajad! Pühak on see, kes näeb kõikjal ainult püha. Humorist on see, kellele kõik, absoluutselt kõik toob naeratuse suule.
Aga kusagilt peab alustama, maailmas peavad olema need erandid, need sümptomid. Platon ütleb väga õigesti, et alguses armastatakse ühte, siis üha rohkemaid ja lõpuks Hüve ideed, st kõike, mis on, kogu olevat. Liikumise, muutumise endani jõudmiseks ei pea olema kunstnik, usklik, filosoof kitsas mõttes, piisab, kui sul on keegi, keda armastada, ja ta on su võti Armastuse endani jõudmiseks. Siis saad kunstnikuks, pühakuks, filosoofiks laias ja sügavas mõttes niikuinii - ja ainult see ongi tähtis.
Ka unenäod on sellised erandid, sümptomid. Õppida unenägemise kunsti!
Eneseabi
Unenäod nagu pildialbumis või õudusfilmis
Üllar Ende
Unenägusid näevad kõik, ainult et üks mäletab neid, ja üsna selgesti, teine üldsegi mitte.
Unenägude tarvis on vanajumal ette näinud lausa unenäounede aja. Siis oleme nagu kinosaalis: kord armastus-, kord õudusfilmi vaadates.
Tähelepanekuid unenägude nägemisest jagavad arst ja uneuurija Marje Verdi ning psühhiaater Jürjo.-M. Ennet
"Mulle rääkis üks meespatsient, et ta on näinud korduvalt hirmuunenägu, kuidas karu astub talle kaela peale ja ta ei saa enam hingata," meenutab Tartu Kliinikumi kõrvakliiniku unekeskuse juhataja dr Marje Verdi "Kui asja uurima hakkasin, selgus, et mehel oli olnud kaks väga rasket operatsiooni, kus ta oli saanud intubatsioonnarkoosi. Operatsioonid õnnestusid hästi ja kehalisi kaebusi tal enam ei olnud, kuid seda ühte ja sama karu-unenägu nägi ta ikka edasi. Soovitasin tal seda unenägu pikendada, nagu psühholoogid soovitavad - mõelda, et ta võiks võitluses karu seljatada."
Unenägude uni on väga vajalik
"Uni ei ole kogu öö jooksul ühesugune. Kui magame, on ajutegevus ja silmaliigutuslihased periooditi erineva aktiivsusega, ka lihastoonus on erinev. Nii eristataksegi pindmist und, sügavat und ja unenägude und - see kõik kokku moodustab ühe unetsükli. Unenägude uni on organismile väga vajalik. See on kõigil inimestel, ka nendel, kes väidavad, et nad unenägusid ei näe," selgitab dr Veldi. "Unenäoune ajal on ajutegevus samasuguse aktiivsusega nagu siis, kui oleme ärkvel, kuid lihastoonus on samasugune nagu sügava une ajal."
Seda kõike saab mõõta polüsomnograafi ehk unemasinaga. Saab jälgida ka, mida magamise ajal teeb süda. "Paljud inimesed, kellel on küllalt pingeline töö ja võib-olla ka ärev aeg elus, ärkavad üles just unenäoune pealt - süda klopib ja hingamine on kiirenenud. Sellistest unenägudest tahaksid inimesed loomulikult lahti saada."
Kahtlemata mõjutavad unenägusid päevased sündmused, eriti tugevad emotsioonid. Mäletan, kuidas enne doktoritöö kaitsmist nägin alalõpmata, kuidas istun keemiahoone ringauditooriumis, mul on kontrolltöö tegemata ja mind ei lasta keemiaeksamile.
Osa uurijaid arvab ka, et see, mida unes näeme, võib pärineda juba meie evolutsioonilise arengu algusest. Me näeme unes palju ürgset - vett ja tuld -, mis võib-olla on sinna jäänud inimkonna mälust.
Looteeas on ülekaalus unenägude uni ja just sellel ajal aju kasvab. Ka esimestel elukuudel on inimesel väga palju unenäounede perioode - need on unetsüklis pikemad ja unetsükleid endid on hoopis rohkem. Järelikult näeb imik palju rohkem unenägusid kui meie. Ka vanemas eas on unenäoune aeg tsüklis pikem ja neid tsükleid on ka rohkem kui nooremas eas," ütleb dr Veldi.
Ärevad uned
"Kui unetsükkel - pindmine uni, sügav uni, unenäouni, jälle pindmine uni jne - kulgeb normaalselt, siis me oma unenägusid ei mäleta. Kes aga unenägusid mäletavad, tahavad loomulikult, et need oleksid ilusad ning me ärkaksime hea tundega. "
Kui unenägude maailmas on palju tabamatut, siis üks on kindel: õudseid unesid toovad kindlasti kehahädad. "Näiteks norskamisega seotud hingamisseiskustega inimesed näevad tihti unes, et nad lämbuvad. Vanematel inimestel annavad kehahäired rohkem tunda ja küllap ka sellepärast on neil nii ärevad unenäod."
Inimesed, kes näevad halba und, arvavad enamasti, et nad ei ole hästi välja puhanud. "See võib olla sellepärast, et nad jäävad pärast unenäo peale ärkamist üles ja neil tekib ärevus. Nad mäletavad, et olid kogu öö üleval, kuid tegelikult ainult veerand tundi - mitte nii palju, et välja ei puhkaks. Osaliselt on siin tegemist pseudounetusega. Et välja puhata, on vaja üle 20% unest sügavat und ja üle 20% unenägude und.
Ka stressiga jäävad sügava une faasid ära ja unenägude nägemise aeg öösel nihkub palju ettepoole. Normaalse une korral on nii, et kui õhtul kell 11 magama minna, tuleb esimene unenägude periood umbes kell 1 öösel ja see on väga lühike ning põhiline unenägude nägemise aeg jääb varahommikuks. Kui aga stressi või depressiooniga inimene magama jääb, saabub tal pindmine uni ja varsti kohe pikk unenägude periood, kuigi normaalselt peaks tulema sügav uni. Võib-olla on pikem unenägude uni organismi kaitsereaktsioon, mis aitab unes stressi välja elada.
Liiga palju unenägusid pole aga hea, eriti kui unenägude uni läheb unetsüklis proportsioonist välja."
Tellitud unenäod
Kuidas meie päevategemised unenägusid mõjutavad?
Psühhiaater Jürjo.-M. Ennet
Unenägu annab meile teinekord üks ühele vastuse kätte. Öösel on meil pidurid ajus pealt ära ja me leiame mõnele asjale lahenduse, mida päeval ei suuda, sest siis on piirid ees. Näiteks kui oleme loomeinimesed või leiutajad. Teaduses on küll näiteid, kus lahendus tuleb just unenäos. Seega unenägu võib anda lahenduse probleemidele, mis päeval jäid õhku rippuma. Aga seda on kaunis vähe.
Enamik unenägusid on sümbolistlikud ja nende lahtimuukimine on nii unenäo seletajale kui ka inimesele endale kole keeruline. Neid saab mõtestada konkreetse inimese tausta ja ümbrust teades.Emotsioonid, vaim ja keha on omavahel seotud. Seetõttu on ka sümbol, mida unes näeme, mitmekihiline. Kui ärkan kogu aeg tapmise ja tagaajamise peale üles, hirmuhigi otsaees, näitab see stressi, ka suuremaid või väiksemaid kehalisi hädasid. Kui ma saan töölt sule sappa või naabriga on suured pahandused, siis ma lihtsalt ei saa õndsaid unenägusid näha. Võime unes olla küll kaunil aasal, aga siis tuleb kuri loom ja hakkab meid kollitama.
Muidugi näeme unes ka seda, mille üle rõõmustame ja millest unistame. Ja need unenäod võivad olla taevalikult kaunid.
Kas on vaja muret tunda, kui hirmuhigiga üles ärkame? Kõik pole ju päriselt!
Meeldiv unenägu näitab, et meil on hinges, vaimus ja kehas enam-vähem kõik korras, halb uni aga annab hoiatussignaali. Tegelikult peaksime ka sellest rõõmu tundma, sest nii saime teada, et meis on midagi liimist lahti. See on nagu valgusfoori kollane või punane tuli või nagu suitsuandur. Muidugi on vahe, kas andur hakkas tööle selle peale, et küünal jäi põlema või jäi triikraud sisse.
Kui signaal on antud, saab "tuletõrjuja" ehk tohter koos patsiendiga põhjuse selgeks teha.
Tähtis on see, milline on mu elujõud ja elulust hommikul ärgates, olgu siis pärast head või halba unenägu. Kui suudame mägesid paigast liigutada, kas või Mustamäe Lasnamäele viia, siis mõni halvem unenägu ei segagi meid, pigem isegi toniseerib.
Juhul kui me ei ole hommikul välja puhanud, jõudu ega energiat ei jätku, pole tahtmist isegi küngast paigast liigutada, siis peab analüüsima: kas läksin õigel ajal magama; milline oli mu päev ja millised on mu unenäod.
Mõni arvab, et jubeduste nägemine tähendab, et nüüd on küll "kruvid lahti".
Psühhootilised seisundid tekivad siis, kui inimene on mitu päeva magamata, ei saa und näiteks alkoholi või psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu või on mingi vaimuhaiguse tõttu psühhoosid. Kust maalt lõpeb loomulik unenägu ja kust algavad hallutsinatsioonid, see on omaette keeruline küsimus.
Kui on depressioonid, siis on unehäired. Ja kui on unehäired, siis võib hulk hingehaigusi olla ka sellega seotud.
Mida teha, et tuleksime oma ärevate unedega paremini toime?
Lihtsalt teadmisega, et näeme hirmuunenägusid, jääme passiivseks - on nii, nagu jumal juhatab. Aga siit tuleb edasi minna. Tähtis on ka unenäod oma kontrolli alla võtta.
Õhtul magama minnes peab kehast pinged välja laskma. Millise sisenduse endale õhtul anname, nii ka läheb. Uinudes ja hommikul ärgates on inimese süvapsüühika kambri uksed kõige rohkem valla. Ega ilmaasjata peeta religioonides hommiku- ja õhtupalvust. Puht psühhiaatria seisukohast: kui hommikul või õhtul midagi endale sisendada, pääseb see kõige sügavamatesse hingekambritesse.
Kas saame oma unenägudele kirjutada ilusama stsenaariumi? Mismoodi?
Kui õhtul endale mažoorset helistikku sisendame, võime küll näha ka halbu unenägusid, kuid ärkame paremas toonuses ja õudusunenäod meid ei tapa. Kui aga mõtleme enne uinumist kogu aega pahade asjade peale, teistest ja endast halvasti, mõjub ka öine halb unenägu tapvamalt.
Iga inimene peaks ennast õhtusisendusega tugevdama ja hommikusisendusega andma oma päevale mažoorse tonaalsuse.
Mul on selleks oma autogeenne treening:
· lasen lihased lõdvaks
· mõtlen, nagu oleksin päikese käes või kiiktoolis rannas, meri kohiseb ja laine laksub
· mõtlen, et mu süda töötab rütmis ja rahulikult, ning nii ongi
· sisendades hingan aeg-ajalt pikalt välja ja ohkan - see aitab mure vastu
· mõtlen, kuidas päikesepõimik (asub otse rinnaku all) muutub soojaks - see võtab siseelundite pinged maha
· mõtlen, et laup muutub mõnusalt jahedaks - siis loen palve ja mediteerin.
Teen ka õhtul aias, kui võimalik, lõdvestusharjutusi.
Nii saab endale tellida paremad unenäod, või vähemalt parema toonuse halbade unenägude üleelamiseks, ja parema helistiku päevategevuseks
Anne say´s:” Unenägudele on vaja teha kindlustus!”
Iinimene magab kolmandiku oma elust. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70- ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu.
Kanada uuring, milles osales 3500 meest ja naist, näitas, et osalenute iga kümnes unenägu oli seksiteemaline.
Kõige kauem kestnud uni on 18 päeva, 21 tundi ja 40 minutit. Selle rekordi püstitas unevõitlusel osalenud inimene, kes terve selle aja kiiktoolis õõtsus.
-15%inimestest kõnnib unes.
- Neli tundi magamatust võrdub 0.1% alkoholijoobega.
Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalistest protsessidest on näiteks lihaste lõtvumine, magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:
1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).
Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul.
Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre.
Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired.
Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt.
Täna öösel taheti mu jalgevahe tühjaks teha või õigemini ära lõigata mu välimisi häbememokki.Need olid täitunud vähiga.Küsisin arstilt, kas lõikust edasi ei saaks lükata.”Ikka saab” vastas ta, hõigates kõrvalruumi õele:”Hilda, pange talle järgmiseks aastaks opi aeg kirja.”Ja järelkajana vaiksemalt, rohkem endale:”Või mitte, selleks ajaks on ta juba surnud”
Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms.
Erinevalt näiteks unepaanikast ei esine uneärevuse korral häälitsemist või ülemäärast motoorset aktiivsust.
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust.
Vana ENE järgi on unenäod enamuses mustvalged. Uuem teaduse seisukoht on ka, et enamuse inimeste unenäod on värvilised, vähemusel mustvalged.
Vanemas entsüklopeedias on mainitud freudistlikku tõlgendust, et kellegi surma unes nägemine väljendab alateadlikku soovi, et see inimene sureks. Hirm millegi ees ei väljenda soovi, et sündmus aset leiaks. Kui te ei näe unes, et te ta ise vihaga tapate või saate suure päranduse, mille üle rõõmu tunnete, siis ei soovi te tema surma isegi unenäos. Spekulatsioone alateadvuse ümber ei maksa eriti tõsiselt võtta, kuna peale jääb siiski loogilisest mõtlemisest tulenev tahe, isegi kui inimene alati oma reflekse kontrollida ei suuda. Kui inimene tajub üht emotsiooni, on kummaline öelda, et tal alateadlikult on teine. Ka unenägude sisu saab ärkveloleku ajal mõjutada.
Pulmad. Õnnelik vaid unes.
Abiellusin oma selle mehe tütrega, kellega mul on “nii tugev emotsionaalne side, et mul pole motet teistega magada kuna ma ei saa sellest midagi.”See pole mulle- nii väideti.
Ja nüüd näen ma tema tütart seismas minu kõrval üleni roosas pitsivahus ja õnnest säramas. Mina mustas ülikonnas ja valges pluusis.Nagu mees siis? Ise imestasin veel, et miks mina ei või olla kleidis, ma olen alati olnud kleidis, ma pean olema kleidis! Äkki on mul aega veel mulle kleit leida.?
Kogu üritus toimus keskaegsete mängude keskel, kus osalejateks olid vaid meie kahe tüdruku suured suguvõsad.
Tegevus toimus igalpool.Keegi grillis suurt suurt pulli, mõnda asetati mitmetonniste kivide vahele katsetamaks taluvuse piire.Mingi hetk suhtleme pitsivahus pruudi aktiivse õega, kellega tuli välja oli meil ühine õmblusfirma.
Ainult keda ma selles seltskonnas eriti ei näinud liikumas oli pruudi isa. Ja kui nägin, siis alati eemal, kinnine ja omas maailmas.Ma käisin ringi ja mulle ei jõudnud kohale, miks me seda kõike teeme.Ma ei leidnud küsimustele loogilisi vastuseid.Me mõlemad oleme paduheterod, kes armastavad pigem eemalt jälgida omasooiharate paaride kirglikke teatraalsustesse kalduvaid suhteid.
Ja mees? Ja teised? Ja kirik? Kuidas nad aksepteerivad toimuvat? Ümberringi valitses rahu ja rahulikkus.Loomulik pulmadest tekkinud ülev rõõmusegune pidulikkus.Pidin ise leidma vastused või laskma ajal kulgeda ning omasoodu vooluga kaasa minna.
Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu.
Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid.
Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.
Tänava ääres on rida sibularõngaid müüvaid vanu naisi.Ehk rahvakeeli turumutte.Ilusti laudade taga ning varikatustega kaetud.Sarnastest kohtadest müüakse tavaliselt lilli....Kuid neil kõigil rasva sees friteeritud sibularõngad taignas.
Mäletan, et ostsime neid.
Isegi sõime.
Samas kui bussikellaväljumisaeg oli 6,04 ehk 18.04.
Oli natuke aega või polnud? Kiire? Ei mäleta.
Bussi s olemise asemel leidsin ennast suurest hiiglaslike kõrgustesse ulatuvate akendega helist kaikuvast võimlast.
Ma olin laual.Mind keppis peenisega naine.Kõhn valgete pikkade juustega imekaunis naine.
Meist veidi eemal seisis naine väikse tüdrukuga.Vaatasid.
Mul oli piinlik.Üritasin end tekiga katta kuid tegevust lõpetada ei saanud ega tahtnudki.
Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid muusikapalasid jne.
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.
Mis on unenägude põhjused? Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks.
Seksisin üle pika aja oma terviseseksi partneriga.Tegevuse lõpetanud, võttis ta oma peenise ning viskas selle mulle voodisse, lausudes, et võta see omale, äkki tahad veel kasutada.See nägi välja nagu surnud oinalt eemaldatud peenis- pikk, nahata, peenike ja valge.
Enda kaitsmiseks unenäo täidemineku eest kasutasid mokshad ja ersad nõiasõnu (mormats'amat') - pistsid nimeta sõrme kahe aknapoole vahele ja laususid mõttes: "Mingu unenägu aknast välja" (Katk onts' tui val'mava) või "Las unenägu läheb öö kannul".
Tänapäeval püütakse hoiduda oma unenägude jutustamisest, et unes nähtu ei täituks.
Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Mõned ajad hiljem leidsin ennast unenäos, kus tumedate juustega keskealine naine üritas mind panna.Ma teadsin, kes ta on, kuid ta välimus ei sarnanenud kriipsugi päriselusolevale prototüübile.
Selle naise peenis polnud naturaalne ega külge kasvanud.Hoopiski oli see kummist ja ka keha ümber kinnitatud kummist paeltega.Kahega.Ülemine hoidmaks seda organit püstiasendis, tekitamas võltsi visuaali erekteerunud peenisest.
Kuid ta siiski keppis mind.Samal ajal usutledes, on see ikka sama hea kui mehega, keda tema pidas ainuõiguslikult omale kuuluvaks mittemingisuguste loogiliste alusteta ning kellega mina olin süüdimatult maganud teadmata nende omavahelisest seosest vähese täppidega informatsiooni tõttu ...
Päeva jääknähud.
On kummaline, et unes ei kuule me akna alt mööduva trammi kolinat, kuid püüame kinni algava haiguse iga nõrgimagi vastukaja organismis, tabame ära seni veel varjatud hingelise kriisi kõik alateadvuslikud reaktsioonid.
Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme.
Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
Mida me siis unes näeme? Kuidas dešifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub.
Tahtsisin seksida aga turvaliselt, ilma igasuguste boonusteta hilisemas järgus.Mu kõige suurema armastuse peenis oli laiali valgunud.Mis tähendas, et me pidime kasutama kaitsevahendina õhupalli.Täispuhutavat.
Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse košmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele.
Hingeldamise, mäkketõusu, raskustunde kaudu annavad endast märku hingamiselundid. Terve inimese unenägudele on iseloomulikud lennud, hüpped, liikumine. Erootilised unenäod on hea tervise tunnus. 14.-16.eluaastani moodustavad sellised unenäod umbes 10%, 18-20a veerandi ja 30a juba 30% kõigist unenägudest. Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema. Arstid teavad, et kui haige hakkab nägema erootilisi unenägusid, tähendab see, et asi hakkas liikuma paranemise suunas.
Soo ? Raba? Merejoon? Ei pigem ikka heintest tihe madal veekogu kuskil, kuid kindla määratluseta.Madlas vees seisavad kaks valget hobust, nende vahele on seotud alasti naine, täiesti tiirane, ta kogu hingest soovib rahuldust aga eemal seirav mees ei pane seda märkama.Lõpuks hakkab naine elu elama hobusega, ühega neist. Ja vett pritsib ning mees on üllatunud.
Raskete psühholoogiliste seisundite ja neurooside puhul nähtavad unenäod on märksa kummalisemad ja pole nii üheselt mõistetavad. Kõrgenenud tundlikkus on neurooside lahutamatu kaaslane, seetõttu muutub ka uni pinnaliseks ja rahutuks. Kuivõrd neuroos on enamasti seotud mingite lahendamata probleemidega, siis nähakse unes igasuguseid ebaõnnestumisi ja õnnetusi - sõda, kaklust, tulekahju, hirmu, mahajäämist, rahulolematust. Sageli ilmuvad unes just need situatsioonid, mida inimene ärkvel olles kardab ja väldib. Millegi ebameeldiva pikaleveninud ootuses me ei kannata välja ja hakkame ise endale unes looma selliseid situatsioone, kus see soovimatu on juba toimunud. Kui teid saadab pidevalt ärevustunne, millele te ei oska seletust leida, siis võite unes näha sõdu ja tapmist. Mitte kunagi ärge püüdke hirmsa unenäo eest "põgeneda". Vastupidi, proovige tema juurde "tagasi tulla", kasvõi mõttes, ja võita, aga veel parem - teha teie vaenlane või jälitaja unenäos oma liitlaseks. Sest see kõik toimub ju ainult teie sees - teie üks pool sõdib teise poolega.
Appi ,mis kohutav uni! Lihtsalt pean kirjutama, ise naerust kõveras.Ühesonaga
olime sinuga apteegis ja sa lõikasid kääridega mingi mehe jalakarvu
lühemaks. No aga puhtkogemata lõikasid tal ka pool peenist ära. Mina
sattusin absoluutsesse paanikasse.Hakkasin kohe kisama, et kutsuge kiirabi
seda saab veel tagasi õmmmelda. Ja kiirabi pidigi 11 minta pärast
saabuma. Ühesõnaga ilge kammajaa oli aga naljakas- mees ise oli rahulik ja
pigem selline opakas.Ei öelnud midagi ja lasi aga kõigel sündida.
Kui te ei jõua endas selgusele ja ei saa aru, mis teiega toimub, siis see ilmub teile kindlasti unes. Uni on teie oma ja kõik need ebameeldivad asjad, mis seal ilmuvad, on samuti teie ning nendega peabki tegelema. Suhtuge tähelepanelikult igasse esemesse, inimesse, sündmusse oma unenäos. Pöörake tähelepanu kummalistele sõnadele, nimedele, fraasidele - see on väga tähtis. Proovige unenägude deðifreerimisel kasutada assotsiatsioonide meetodit: te nimetate mingi asja, mis te unes nägite, ja lasete seejärel oma mõtted vabalt lendu, samal ajal kõike tähelepanelikult fikseerides. Laske assotsiatsioonideahelal kasvada ja hargneda kuhu tahes.
Veel üks võte: proovige ise olla igaüks nendest objektidest, mida te unes näete. Kui nägite, et viibite hiiglasuures laevas, mis teid enda sees pillutab ja teil on suur hirm, siis katsuge olla ise selle laeva asemel. See olete ju teie ise, kes tunneb rõõmu oma võimu ja teise alandamise üle. Püüdke kehastuda oma hirmuks ja teada saada, mida ta taotleb. Järeldused võivad olla äärmiselt ootamatud - teile võib järsku avaneda see, mida te sügavalt varjate isegi iseenda eest.
Assotsiatsioonide vool moodustab jutustuse, mida on vaja mitu korda kärpida, visates välja teie meelest väheolulised asjad. Jätke oma unenägu meenutama üks-kaks võtmelauset, soovitavalt deviisina. See saabki teie läkituseks iseendale. Kui teil õnnestus tabada oma tundeid ja aistinguid õigesti, siis võib see deviis saada teie mantraks, mis aitab teil lahendada keerulist situatsiooni või hakata ennast isegi muutma
Loodusteadlased usuvad, et unenäos toimunut saab üsna lihtsalt ja võhikulegi arusaadavalt ära seletada.Nad räägivad suuraju juhtimiskeskusest kui elektrilainete saatjast, mis siis unes lagunevad kummalisteks kujunditeks, peegeldades ilmsi kogetut moonutatud kuju.Vaevu 400 grammi kaaluv hall ajumass on selle arvamuse kohaselt vastutav kõikmõeldavate hingeseisundite eest.
Teised on seisukohal, et hing on unes nõrgestatud mõistuseaparaat, mis teatud abiagregaadi abil soodustab magava inimese ebateadlikke mõtteprotsesse.Hing on üksnes keemiliste reaktsioonide väli meie ajus, nõnda selgitas näiteks Ameerikas töötav Viini arst professor Kneucker.Teisisõnu: ka hing on mateeria; igasugune muu seletus on igaühe oma asi, mida keegi usub, ning seega loodusteaduslikult mitte hõlmatav.
Humanitaarteaduste seisukohast vaadates on alateadvus- hing- mateeriast vaba.Ta pole arusaadav ja on siiski kohal.Tema jälg hajub hämusse, unenäolisusse.Ometi saab ta seletavaid märke. Arvestades unenägolugude rohkust, ei ole lihtsalt usutav, et unenägu on pelgalt suuraju product.
Viini närviarst Sigmund freudi teene on, et ta andis unenägude uurimisele käesoleva sajandi vahetusel uue materiaalsest irduva suuna. Tema analüütiline meetod viis täiesti uute sissevaadeteni meie tungide ellu, tänu Freudile lõi läbi alateadvuse mõiste psühholoogias.
Freud integreeris unenäo psühhiaatriasse ja psühholoogiasse ning tõestas, et unesümboleid õigesti seletades tulevad ilmsiks hingeseisundid.Ta pani paika teaduse unenäos: suuraju funktsioon on füsioloogiline ainevald, unenägu psühholoogiline.
Kreeka preestrid, anttiajal sagedasti tuntud ka ravitsejatena, määrasid oma ”patsientidele” une, et nende keha ja hing võiksid terveks saada.Lõplik teraapia jäeti jumalate hooleks, kes tervendavaid unenägusid läkitasid.
Plutarchose sügavaid sissevaateid inimloomusesse, kuhu kuuluvad ka unenäod, hinnatakse ka pärast tema surma.Ta oli veendunud unenägude tulevikku viitavas tõlgendatavuses ning püstitas muuhulgas tõsimeeli ka küsimuse, miks prohvetlikud unenäod on sügisel kõige vähem usaldatavad.Vastuse leidnud ta Aristotelese teostest, nagu ta ütleb: sügisel küpsenud puuviljade nautimine häirib seedimist sedavõrd, et keha juhib hinge tema prohvetlikust andest kõrvale.Demokritoselt leidnud ta viite, et selles on süüdi pigem sügislehed. Need panevad õhu nii keerlema, et see segab öösiti ringi rändaval hingel magaja leidmist.
Nero õukonnas elanud kirjanik Petronius Arbiter kirjutas:”Mitte jumalad ega jumaliku võimu käsk ei saada unenägusid taevast alla, vaid iga inimene teeb nad endale ise.”Tema ei tunnistanud hingelisi protsesse, tema meelest oli unenägude unenägude hämmingusse ajav keel üksnes kujunditesse üle kandunud kehaline ärritus, mille puhul tuleks vaid välja uurida, kas tegu pole mitte mõne haigustunnusega.
Friedrich Nietzsche on öelnud: “Te tahate kõige eest vastutavad olla, ainult mitte oma unenäguda eest! Milline armetu nõrkus, milline järjekindla julguse puudus. Miski pole rohkem teie oma kui teie unenäod.”
Prantsuse luuletaja Voltaire´i jaoks olid unenäod kehaliste võlude või liiderliku kirglikkuse ilming.
Novalisele näis unenägu olevat kaitseks elu korrapärasuse ja tavalisuse eest, puhkuseks kammitsetud fantaasiale…Ilma unenägudeta vananeksime kindlasti kiiremini, arvas ta, ja nii võib unenägu vaadelda kui ehk mitte just ülevaltpoolt antuna, siis ometi kui jumalikku kaasannet.
“Kogu meie elu on üks unenägu”, interpreteeris Novalis lendsõna,”tähendab umbes sama nagu: meie elu on ainult mote.”
Psühhoanalüütiku ülesanne on Freudi järgi unenäo alateadiku sisu avastamine, mis on ainult sellepärast “maskeeritud” või sümbolite taga peidus, et inimese teadvus teostab teatud moraalset tsensuuri, mis ulatub isegi unne, soovides unenäo motet salapärasemaks teha.
“Unenägu on tükk tahtmatut psüühilist tegevust,” ütleb Jung unenägude olemuse kohta, “ millel on parasjagu nii palju teadvust, et ilmsi reprodutseeritav olla.Hingelise nähtuste hulgas pakub unenägu vahest kõige enam “irratsionaalseid” asju.” Unenägu võib kajastada unenägija sisemist olukorda, mille õigsust ja tegelikkust teadvus ei tunnista või tunnistab vastumeelselt.
Elu unes on elamus alateadvuses; sest uni vaheldub teatud intervalli järel unenäoga, mis ei ole mõeldav ilma uneta.
Uneuurija F.W.Hilderbrant kirjutas unenäo kohta: “Unenägu lubab meil vahetevahel näha oma olemuse sügavusi ja kurde, mis ilmsiolekus meie eest enamasti varjatuks jäävad. Ta esitab meile nii vaimukaid märkusi enesetunnetusest, et ärgates imestame deemoni üle, kes meid kullipilguga seirab.”
See, kes ei saa pikemat aega und näha, jääb varsti psüühilisel haigeks, sest üha jätkuv unenägude äravõtmine viib hinge katastroofini.Lõpuks ootab ees paratamatu kehaline kokkuvarisemine.
Mis sa arvad ,mis sinust saab,kui kuningas sind enam unes ei näe?
Tegelikult annavad unenäod lihtsalt impulsi maalimiseks, miski tõuke aga maal veel ei tähenda sama, pigem sünteesitud tunnet juba.Ja naised-pigem inglid või hoopis haldjad , need pisikeste tiibadega tüdrukud sealt metsast.Või diivad, pigem diivad.
Kõigel on tekkelood ja lõpulood ja järelood ja külgepookunud lood ning kulgev protsess, vahepealsete produtseeringutega kõrvale. Me elame kokkusurutud seoste maailmas.
Kas see on eelmise aasta jätk või selle aasta punkt?Või midagi veel?
Kõigil on oma lugu ja kõigil on võimalus ise teha oma lugu ja lood ongi selleks, et neid paisutada ja edasi rääkida.
Suhtumine on 90% , kõik muu on 10%.
See on päriselu , selle energia ja hais.
Sa ei võtnud mult midagi, ma andsin selle sulle.
Ma mõtlen, et sa pead tegema seda , mille su süda ja mõistus välja kannatab.Sinul tuleb seda endaga kaasas kanda.
Ma ei maali , et inimese rõõmustada. Et meenutad endale midagi, millest ma ikka pole veel aru saanud , aga mida ma kardan unustada.Ja sellepärast, et ma pean.
Alati võin öelda:” Kajakas on ilus lind!”
Ja kui sa oled käinud ära pealpool pilvi, annad sa kõigile andeks. Rahu on jälle maa peal.
Kasutatud kirjandus:
Herbjorg Wassamo. Seitsmes kohtumine.
Georg Fink. Unenägude seletamine. 1998
Vikipeedia.Vaba entsüklopeedia.
Miks meil on vaja und ja mida tähendavad unenäod? www.hrm.ee . 30.03.2007
Üllar Ende. Unenäod nagu pildialbumis või õudusfilmis.Kodutohter, 09/2004.
Mart Kangur. Kuidas on unenägu reaalsuse tõde? www.kirikiri.ee
Iga kümnes unenägu on seotud seksiga. www.tarbija24.ee , 17.06.2007
Tõlkis Mare Mere. Unenäod on emotsioonide kuningriik.Terviseleht.9/2000
Tõlkis Mare Mere . Unenäod on emotsioonide kuningriik.Terviseleht.10/2000
http://www.hot.ee/simo13/unenaod.html#Vahepeal
Devjatkina, T. P. Tainy snov. Saransk 1995
http://parimadaastad.blogspot.com/
B saal
B saal
a
No comments:
Post a Comment