Avamine 1. aprill kell 18
Tartu on p... linn ja siin vohab p...kunst.
Tartu is f... town and f... art is always made here
Juba Kristjan Iaak Peterson armastas oma päevikusse lõustu ja karikatuure kritseldada. Või vaadake 18. -- 19- sajandi baltisakslaste õlimaale kodanlaste provintsiuhkusest ja buršide naeruväärsest dekadentsist. Kes suudaks oma sisemist naeru tagasi hoida vaadates Pallase koolkonna juurutatud justkui deliiriumi all kannatava inimnäokäsitlust vaadates.
Sõdade ajal on Tartus kõvasti p... tehtud arhitektuuriga. Peeter I käskis 18. sajandi alguses ülikoolilinna maha lõhkuda ja radikaalselt hoopis armee tugipunktiks ümber ehitada, jättes maha hiiglaslikud mullakuhilad ja augud. Aleksander I tahtis just Tartus progressivastast religiooni naeruvääristada ning käskis selle märgiks kauni kahetornise Maarja kiriku maha tõmmata ning asemele ehitada veidra kuue ülijämeda sambaga ning sürreaalse sisestruktuuriga ülikoolihoone. Struve aga ehitas anatoomikumi ja observatooriumi otse linna prügimäele. Vana sõgedik Arnold Matteus lasi peale II maailmasõda peaaegu kõik kivimajad kesklinnas ära hävitada, nii et alles puulobudikega ümbritsetud hiiglaslik plats. Tänapäeval võime naerda maailma suurima pläsku, konservikarbi ja rullikeeratud ajalehe üle.
Sotsrealism tartlasi eriti ei kottinud, nemad kleepisid vaikselt karikatuure ja kalapilte kokku. Üks selline p...mees sattus algul Siberisse ja hiljem Moskvasse. Või vaadake Ilmar Malini 1960-ndate teoseid – ainult rumalad Tallinna kunstiteadlased võisid sealt leida midagi „teaduslikku“, tõsist. Kaljo Polli krabas tänaval suvalisi naisi ja keerutas neid. Kaljo Põllu juhatas koomikuterühma Visarid, nende rivaalrühmitusets nimega Rajacas sai kuulsaks Priit Pärn. Ja need totaalnonsense-intriigid Tartu Kunstnike Majas, need oleks materjal kümnetele komöödiaseriaalidele.
Noh siis Navitrolla. Kursi Koolkond – pole midagi tõsist kasvõi nende hiigelsuures kollektiivses egos, ega ju?
Tartu kui p...kunsti pealinna autahvlisse lõi viimase naela muidugi Kalev K Vapper oma aktsioonidega, mis Taaralinna konservatiivse kunstipubliku pidi võõraste moodsustega lähestama (kuigi pigem lõhestas). Tõsi, kumminaistele Tartu sümboli otsas kutsuti küll politsei aga asi seegi.
Aga mis me ikka ajaloos songime. Tartu on ka mõned tõsiseid tegijaid, nagu näiteks Enn Tegova, Maris Palgi, Kristiina Viin, Martin Vaher, Martiini, Kaspar Jassa, eve Lõhmus, Jane Remm (Talinast külalisena), Mariliin Kindsiko ja ehk üksikud veel. Nemad näitavad, mis on PARIM (kunst).
PS. Avamisel teostatakse kunstiteoste põhjalik analüüs ja arutelu. Alla 12-aastastele ülisoovitav!
Margus Kiis, kuraator ja galerist
tel: 55680151
email: marguskiis@hotmai.com
veeb: http://tlkkgalerii.blogspot.com/
A saal
Jane Remm
Rauno Thomas Moss, Maris Palgi "Margus ja Maarin peldikus" , Enn Tegova "A & M"
Rauno Thomas Moss "Stop me before I paint again"B saal
Mariliin Kindsiko "Kiigu kiigu pappi"
Eve Lõhmus "Silmakontroll" , Kaspar Jassa "Franz Kafka eraelu"
Kaspar Jassa "Franz Kafka eraelu"
Kristiina Viin
Martiini
Martin Vaher Martiini
Martin Vaher
Martiini:
No comments:
Post a Comment