Lii Jürgenson  SEDA JA TEIST 12 veebruar --1 märts 2013
avatakse 12 veebruar kell 18

Koondatud on erinevaid maale, nii maastikke kui figuraalseid. Oluline on meeleolu, ruum ja värv.

On maailmu, mida arvame end nägevat või tundvat ja maailmu, mida usume olemas olevat. On ehk ka olemas muinasjutumaailmu, ulmelisi müstifikatsioone, utopistlikke rahuriike ja seletamatut miskit, aga võib-olla ei ole ka. Kõik on usu ja uskuda tahtmise küsimus.
Kust algab piir tegeliku ja näilise vahel või kas neil ongi vahet? Võibolla on olulised inimese poolt usutud kirjeldused ja maailm, kus ta oma mõtetes elab ja tõeliseks peab. Peamine ehk on see, et läbi mistahes kirjelduse tekiks suhtlemine. Maastik või figuur, kõigel on oma lugu. Lihtne või keeruline, sel ehk polegi tähtsust.
Neil piltidel on kirjeldused, tunded ja mõtted läbi figuraalse vormi ja minu kodu ümbritseva maastiku, mis on minu elukeskkond ja mulle sama vajalik kui õhk.
Polegi tähtis, kas vaataja näeb sama maailma või need kaks puutuvad kokku või tekib hoopis uus. Võib muidugi juhtuda, et vaataja jääb ükskõikseks või kirjeldus kaugeks, kuid on paratamatu, et inimesed haakuvad vaid sellega, mis neid puudutab ja mõjutab.
Näituse avamine 12 veebruar kell 18. 

Lii Jürgenson
55 584 668

lii.jurgenson@mail.ee

Hariduskäik:

Tartu Ülikool 1997-2002
Filosoofiateaduskond, maali eriala

Näitused:
2010 isiknäitus Mooste Kultuurimajas
2010 isiknäitus Vastse-Kuuste Kultuurimajas
2009 isiknäitus Põlva Raamatukogus
2008 Tartu Ülikooli maali osakonna vilistlaste grupinäitus Tartu Kunstimajas
2007 Põlva Maarja Galerii, preemianäitus Järv
2006 isiknäitus Võru kultuurimajas Kannel
2004 Põlva Maarja Galerii, preemianäitus Järv
2003 isiknäitus Põlva Maarja Galeriis
2003 ühisnäitus Kohtla-Järvel
2003 Põlva Maarja Galerii, preemianäitus Järv, IV preemia
2003 isiknäitus Tartus, Vanemuise väikeses majas
2002 ülevaatenäitus Tartu Kunstimajas, EDA- preemia
2002 diplomitööde näitus Tartu Kivisilla galeriis

2009 Illustreerinud lasteraamatu „Kriipsupoiss I jalutuskäik“

 

Konrad Mägi ateljee "Tagasi Jakobi mäele" 15 jaanuar -- 8 veebruar 2013

Tagasi Jakobi mäele

Näitus Tartu Lastekunstikoolis
15. jaanuar - 8 veebruar 2013

Näitusele on välja pandud Konrad Mägi ateljees õppinud maalijate töid ateljee algusaegadest peale.

Aastal 1988 alustas Jakobi mäel, tollase Laste Kunstikooli ruumides tööd 7 õpilasega ateljeekool – prantsuse laadis vabaakadeemia – mille käimalükkajaks ja eestvedajaks oli Indrek Hirv. Esimeseks maaliõpetajaks oli Kaja Kärner, tema sidus ateljee kõige otsesemalt ennesõjaaegse Pallasega, oli ta ju 8 aastat prof. A. Vabbe ateljees õppinud. Kaja Kärner täitis oma erilise hingejõu ja intelligentsiga ateljeeruumi pallasliku vaimsusega, lõi tõelise ateljee-õhkkonna, mis on nii vajalik loominguliseks tegevuseks. Alates 1990 kuni tänaseni töötab ateljees Heldur Viires, õpetades aastast 1998 üksinda.
1990. aastal koliti praegusesse ateljeesse Raekoja plats 8, ruumi, kus kunagi oli maalinud Konrad Mägi. Töötatakse igapäevaselt, Kaja Kärneri loodud ateljee õhkkond ja vaimsus on ikka veel alles. 25 aasta jooksul on koolitust saanud sadakond maalijat. 2012 kutsuti ellu Konrad Mägi Ateljee Selts, mille liikmed on või on olnud ateljees tegevad.

Ateljee eesmärkide kohta kirjutab Heldur Viires:

"Nii nagu sõjaeelset Pallast iseloomustati kahe sõnaga: vabadus + professionaalsus, on see sõnapaar ka Konrad Mägi Ateljee deviisiks. Meie arvates kujutab maalikunst endast spetsiifiilist visuaalset keelt ja selle keele valdamiseks tuleb seda õppida, nagu keelt õpitakse, alustades a-st ja b-st. Peab tundma grammatikat ja syntaksit, õiget hääldust, sõnavara. Ateljeesse ei tulda mitte kunsti tegema, vaid tegemist õppima. Toimub tõsine natuuristuudium, arendatakse puhtmanuaalset osavust. Treenitakse nägemisaparatuuri, saadakse NÄGIJAKS. Tegemist on ju visuaalse kunstiga. Ja – last but not least – värv kui maalikunsti põhiline substants: värvikool, värvikultuur, koloriit kui isikupära vahetu väljendaja. Õieti tahaksime oma ateljeed nimetada nii: ÕPETATUD MAALIMISE SELTS.

Kaja Kärner: "Kunstnikuks sünnitakse, aga maalijaks tuleb õppida."

Näitusel esinevad: Kaija Laidmets, Alo Aarsalu, Allan Gulli, Katri Ottan, Anu Isküll, Angela Reidla,Toomas Tenso, Katrin Eikla-Tukmann, Katrin Moora, Andres Rõhu, Margus Meinart, Mare Säkk, Ants Jaanimägi, Koidu Laur, Lemme Haldre, Mailis Toompuu, Kati Erme, Kylli Trummal, Karitas Uus, Silja Härm, Evi Gailit, Aime Pärnpuu, Ülle Palmet, Artur Kuus, Maris Tuuling, Martti Ruus, Raul Karja, Renee,Peeter Krosmann, Andres Sütevaka, Kaja Kärner, Heldur Viires. Näituse on koostanud Heldur Viires.

pressiesindaja

Andres Rõhu

andres@metsas.ee

Indrek Hirv

56244562

indrekhirv@yahoo.com

Kylli Trummal

kylli.trummal@gmail.com

Katrin Moora

56844252

moorakas@gmail.com

Aapo Pukk 50. Ennäe inimest Tartus. 11 november 2012 -- 11 jaanuar 2013

Aapo Pukk 50. Ennäe inimest Tartus.

Teisipäeval, 11. detsembril kell 16 portreteerib Aapo Pukk Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi tänav 52) publikule avatud portreeseansil tartlast Jaan Malinit. Kaasa joonistavad õpilased ja kunstihuvilised. Selle sündmusega avab portretist Pukk oma juubeliaasta viimase näituse "Ennäe inimest Tartus". 

Näitus kestab 11. jaanuarini 2013.

Eesti tuntuim portretist pöördub tagasi sinna, kus ta alustas -- koju. Kodukooli. Tartu Lastekunstikoolis, kus tema ema Laine Pukk oli õpetaja ligi 30 aastat, alustas ka Aapo oma kunstnikuteed, mis viis kaugele, laia maailma. Ja oma elu vahepeatuse teeb ta ka siin, Lastekunstikooli galeriis. 

AP portreed on elavad, ilmekad, samas lihtsad ja arusaadavad. Seetõttu on ta saavutanud tunnustust nii Eestis kui mujal. Vaadata saab rahvusvaheliselt auhinnatud portreemaale, samuti ka kunstnikule endale olulisi portreid. Kõnekas on fakt, et kõik eksponeeritud tööd on kunstniku oma kogust.

"Ilma Tartu Lastekunstikoolita ei oleks ma täna see, kes ma olen," ütleb kunstnik ise. "Selle näitusega tahan ma väärikalt lõpetada oma juubeliaasta, olen otsinud kogu aeg võimalust Tartusse tulla. Tartu kunstisõbrad on mu eelmiste näituste järel pärinud, millal me su viimaste aegade töid näha saame," räägib kunstnik sünnilinna tulekust. "Selle näitusega teen ma kummarduse oma esimesele maaliõpetajale Silvia Jõgeverile ning muidugi kompositsiooni ja joonistusõpetajale, oma emale Laine Pukile. Oma tollastest õpetajatest tahan mainida Lea Jürissoni, Leili Parhomenkot, Olaf Printsi ja Heiki Kahrot," lisab Pukk.

Kunstialast haridusteed alustas Aapo Pukk Tartu Lastekunstikoolis, kus ta õppis aastatel 1971–1975. 1980. aastal asus ta õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti arhitektuuri erialale. Pärast esimest aastat siirdus ta aga graafikat õppima ja sellel erialal lõpetas ta ka 1986. aastal kooli.

Aastatel 1984–1990 oli Aapo Pukk ajakirja “Aja Pulss” peakunstnik. 1987. aastal oli ta 60-minutilise “Tallinnfilmi” muusikafilmi „Pingul keel” kunstnik-lavastaja. 1993.-1996. aastani oli ta Eesti Televisiooni portree saatesarja “Mõttemaal” idee autor ja saatejuht. 2002–2003 juhtis Aapo Pukk Raadio 7-s saatesarja „Kunstigalerii”. Aapo Pukk on loonud raamatukujundusi ja kujundanud üle 40 plakati (teater „Estonia“, kirjastus „Eesti Raamat“).

Läbi aastate on Aapo Pukk maalinud hulgaliselt tuntud eestlasi. 2006-2011 elas Aapo Ameerika Ühendriikides Lõuna-Californias Los Angelese külje all. Palos Verdes Estatese nime kandvas väikelinnas möödus kunstnikul väga viljakas aeg. Aapo maalis palju kohalikku loodust ja inimesi. Alates aastast 2001 on ta pälvinud mitmeid Ameerika Portreeühingu (The Portrait Society of America) auhindu. 

Lisainfo:

Tartu Lastekunstikooli galerist Margus Kiis Tel: +37255680151

Kontakt kunstnikuga: Aapo Pukk +3725031750

VILLU JÕGEVA "FUTU" 15 november -- 7 detsember 2012

 VILLU JÕGEVA "FUTU" Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi 52)  15 -- 30 november 2012

15 - 30 november on Tartu  Lastekunstikooli galeriis näha ja  kuulda gruppi Villu Jõgeva elektroonilist installatsiooni koondpealkirjaga "Futu". Villu Jõgeva, Malle Leisi abikaasa ja Sandra Jõgeva isa,  on aastakümneid konstrueerinud omanäolisi, elektroonilisi skulptuure, mis tavaliselt vilguvad ning teevad kummalisi hääli.
Villu Jõgeva konstruktsioonide esteetika läheb tagasi 20. sajandi kosmoseajastusse, kus aastasse 2000 ennustati reise Saturnile, kõrgtehnoloogisi elukeskkondi, plinkivaid ja piiksuvaid mööbliesemeid, skafandritaolisi riideid.

Villu Jõgeva:

Kunst on kümnete aastatuhandete vanune ja selle ajaga peaks lõplikult selge olema, et seda mõistet sõnadesse panna on lootusetu ettevõtmine. On lõputu hulk vaatepunkte ja -nurki, kõik pea ühteviisi õiged, piiratud ja valed samaaegselt. Samuti on lõputu hulk teid kunsti mõistmise ja tegemise juurde. Minu tee algas 60-date aastate hipiliikumise võimu- ja institutsioonipõlgusest ja ANKi puhtast esteetikast ja viis läbi teadvustumise, et elektri ja eriti elektroonikaga seotud asjad võivad ka esteetiliselt nauditavad olla, arusaamani, et see esteetika ei ole ainult väline, vaid ka olemuslik. Konkreetselt tähendas see minu jaoks arusaamist, et tehnilised asjad, nagu mitmesugused elektroonilised vidinad, elektrilambid, valjuhääldid ja muud võivad mitte olla mitte ainult kasutatud mingis visuaalses kompositsioonis kui materjal, vaid nad võivad ka ise olla kunst, olla mitte kunsti objekt vaid subjekt. See tähendab, et meeltega tajumatud protsessid elektronskeemides võivad ka mitte teha midagi vajalikku ja kasulikku, vaid vahetult ja ainult oma eksisteerimise ja materiaalselt mõtetu funktsioneerimisega tekitada nähtusi, mis ei ole mitte midagi muud kui see sõnades väljendamatu aga nii selgesti tajutav fenomen - kunst. Mitte see praeguseks väga laialt levinud programmeerimise kaudu elektrooniliste vahendite (arvutid ja muu sarnane) abil tehtava kunst, mis isegi siis, kaugetel 70-date aastate algusaegadel oli täiesti olemas ja mingil määral mulle ka raamatutest-ajakirjadest tuttav, vaid hoopis teine, elektroonika elementaartasandilt lähtuv. Praktiliselt tähendas see minu jaoks seda, et tuli lihtsalt ära unustada elektroonikaskeemidele nii iseomane eelneva programmeerimise võimalus ja ehitada need skeemid üles nii, et nad pidevalt töötades, see tähendab muutes oma seisundeid tekitaksid audiovisuaalsete nähtuste rea, mida oleks mõni aeg huvitav vaadata ja kuulata, huvitav täpselt samamoodi ja samadel põhjustel, nagu on huvitav vaadata ükskõik millist teist, normaalseks loetavat kunstiteost. Mida kauem, seda parem. Selline kunstiteos nagu eksponeeriks end vaatajale - kuulajale oma seisundite muutumises, tekitades vajalikud pinged oma ajas muutumise viisiga. R.M.Rilke on öelnud, et euroopa kunst erineb vene kunstist sellega, et ta on vaadeldav, staatiline, mitte dramaatiline ja jutustav. Taoline kineetiline kunst erineb jutustavast, deklareerivast, vulgaarkontseptualistlikust kunstist samal viisil. Täpselt samuti nagu skulptori tööd on nimetatud kunstiteose vabastamisesks vormitust materjalist, võin ma ka oma tööd nimetada kunstiteose vabastamiseks elektroonikaskeemide amorfsest utilitaarsusest. See on mittetraditsiooniline, tavapärasest erinev suhtumine elektroonikasse, õieti elektroonika ja kunsti vahekorda. Kui tavaliselt otsitakse kineetilises kunstis tehnilisi vahendeid, et mingit ideed teostada, kusjuures primaarne on see, mida tahetakse saavutada, siis minu kineetilises kunstis
on primaarne elektronskeem ja temast tuleneb kunst.



Villu Jõgeva
29.juuni 1940.a.
Mustamäe tee 191 - 141, Tallinn, 12912
tel 6538097, 056665026
e-mail villujogeva@hot.ee


C V


Haridus
1972 - Üleliiduline Patendiinstituut, patendijurist
1966 - Tallinna Polütehniline Instituut, elektroonikainsener
1958 - Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikum, tehnoloog

Teenistuskäik
Aastatel 1967 - 1990 töötanud insenerina ja patendijuristina,
aastatel 1958 - 1962 töötanud lukksepana ja klaasipuhujana

Personaalnäitused
2005 - “Tagasi ja tulevikku” G-galeriis (koos Malle Leisiga)
2004 - “Omapead” Riigikogu galeriis (koos Malle Leisiga)
2002 - "Maalid ja hääled" Sammas galeriis (koos Malle Leisiga)
2000 - "Horisondid" Kunstihoone galeriis (koos Malle Leisiga)


Näitused
1976 - "Eksperimentaalarhitektuur" Tallinna Kunstihoones
1995 - "Mobile I" Tallinna Kunstihoones
1999 - "Ruum ja vorm" Tallinna Kunstihoones
2001 - "Estonian Art Since 1990" Fauconer Gallery, Grinell, Iowa, USA
2002 - Eesti Skulptorite Ühenduse aastanäitus, Tallinna Kunstihoones

Tähtsamad tööd
"Objekt nr.1" 1971 - 1973.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
"Raul IX" 1976.a. Raul Meele kogu
"Kaleidoskoop" 1976.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
"Kaks kolmnurka" 1976.a. Zimmerli Muuseum, USA
"Teemärk" 1976.a. International Images Gallery kogu, USA
"Oranzh torn" 1978 - 2004.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
“Sinine” 1973 – 2004.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
5 valguskineetilist objekti "Sagedused ja vibratsioonid" 1999.a. Autori omand
8 häälekineetilist objekti "Horisondihääled" 2000.a.
7 häälekineetilist sammast "Hääled nr.1 - 49" 2002.a. Autori omand
"12" 2002.a. Autori omand

Muu
Alates 1970.a. tegelenud serigraafiaga.Kos Malle Leisiga töötanud välja originaalse serigraafiameetodi. Trükkinud kõik Malle Leisi serigraafiatehnikas tööd.


Villu Jõgeva



Margus Kiis, galerist
marguskiis@hotmail.com
55680151
tlkkgalerii.blogspot.com

Tiina Kuus "Inimesed ja ilmutised" 25 oktoober -- 9 november 2012

Tiina Kuus "Inimesed ja ilmutised" 25 oktoober -- 9 november 2012 Tartu Lastekunstikooli galeriis 

Tiina Kuus (s.1972) on õbluke ja õrn eelkõige graafika õpetaja Tartu Lastekunstikoolis. Ka tema looming väikesemõõduline, peen ja omas maailmas.
Näitusel "Inimesed ja ilmutised" pannakse välja Tiina viimastel aastatel loodud joonistused, niis uured kui väikesed. Seal on kujutatud inimesi, enamasti alasti. Inimesed on aga Tiina  maailmas, tema reeglite hämus. Tiina joonistab peenelt ja lausa kummaliselt perfektselt, et see mõjub ilmutuslikult. Reaalne maailm pole nii täiuslik.

Tiina Kuus, kunstnik
tel: 53462871
email: tiinakuus26@gmail.com

Margus Kiis, galerist
tel: 55680151

email: marguskiis@hotmail.com

IVO EHASALU „EILSED ELEEGIAD“ 1 -- 19 oktoober 2012

IVO EHASALU „EILSED ELEEGIAD“ Tartu Lastekunstikooli galeriis 1 -- 19 oktoober 2012

1. oktoobril kell 18 avab Tartu maalikunstnik portretist Ivo Ehasalu oma personaalnäituse „Eilsed eleegiad“ , kus väljas 1970-ndate popmaali vaimus efektsed kuid veidi sõgedad pildid erinevatest nägudest, kes vaatajat ainiti jõllitavad. Näitus on korraga nii muljetavaldav kui ka hirmutav.

Ivo Ehasalu: Näitusel „Hetked iseendaga“ jätkan varasemaid teadvuseuuringuid kunstiliste mõtlemis- ja tunnetusmudelite kaudu. Mis on teadvus? Kus on teadvus? Millistest elementidest see koosneb? Millised seosed on teadvuse elementide vahel ja millises staatikas ning dünaamikas? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse vastuseid psühholoogias, mina teen aga seda kasutades kunstilisi meetodeid. Näitus uurib teadvust teadvuse teisenenud seisundite kaudu lähtudes omailmade emotsionaalsest reaalsusest. Emotsioonid moodustavad omailma energeetika. Viimased 10 aastat on mind huvitanud need küsimused ka töös autistlike inimestega, kuna nende psüühika töötab meie omaga võrreldes väga erinevalt ja on mulle andnud soovi modelleerida skeeme teadvusest selle universaalsuse-unikaalsuse skaalal. Tartu Ülikkoolis õppides kasvatusteaduse erialal õppisin tundma teaduslikku lähenemist antud temaatikale, nüüd soovin teha sama kasutades kunstilist keelt.
Teadvuse uurimine on võimalik selle seisundi vaatlemisena hetkes, selleks on vaja aga vabastada teadvus narratiividest kui puhast teadvust koormavast ballastist. Hetk on olemine puhtas teadvuse seisundis, kus teadvust ei seo minevikust pärit, olevikku selgitavaid või tulevikuga seotud kogemuslikud või kogemusevälised narratiivid - tegu on teadvuse 0-punktiga, mis muudab teadvuse enda ajatuks ja, ekstrapoleerides religioosset mõtlemist, jumalikuks seisundiks. See jumalik ehk loov seisund ongi olemine iseendaga ja see samastub otseselt olemisega iseendana. Sellise teadvuse 0-punkti tunnetamine ongi näituse peamine eesmärk. Oluline pole selle sisu ehk subjektiivse kogemuse tõlkimine teistele omailmadele arusaadavasse keelde, vaid iseenda teadvuse vaatlemine puhta teadvuse seisundi kaudu.
Kuna hetk on ajaliselt määratlematu ja selle kogemuse sisu emotsionaalne reaalsus on tõlkimatu, siis on võimalik teadvust vaadata erinevate hetkede jadana – sellest tuleb ka näituse pealkiri „Hetked iseendaga“.
Näituse avamisel teen performance´i „Narratiivi lõpp“.



Iho Ehasalu (sünd 1977, tuntud ka nimede all IFF ja Errorbrain) on Tartu kunstimaailmas ringi jõlkunud ja ka maalinud ning näitustel osalenud peaaegu 20 aastat. Tuntud oma käreda hääle ja armilise näoga, on ta ühtaegu muljetavaldav kui hirmuäratav.

eilneeleegia@hotmail.com

Margus Kiis, galerist
55680151
marguskiis@hotmail.com
http://tlkkgalerii.blogspot.com/

 

TARTU LASTEKUNSTIKOOL – 55 7 – 28 september 2012

-->

TARTU LASTEKUNSTIKOOL – 55

Tartu Lastekunstikooli galeriis 7 – 28 september 2012

HEAD KUNSTIHUVILISED JA SÕBRAD,

KUTSUME TEID TARTU LASTEKUNSTIKOOLI 55. SÜNNIPÄEVA ÜRITUSELE

LASTEKUNSTIKOOLI GALERIIS JAKOBI TN 52

7.SEPTEMBRIL KELL 18

Näitusel TLKK õpetajad läbi aegade: Ahti Seppet,Aleksander Suumann, Heiki Kahro, Imbi Kruuv, Külli Laidla, Külli Suitso, Laine Pukk, Mall Mets, Mari Nõmmela, Paul Saar, Roman Timotheus, Silvia Jõgever, Sirje Protsin Petersen, Tiit Varblane, Toomas Tenso jt

Kuraator Enn Tegova

Näituse avamisel peab ettekande pealkirjaga „Kunsti subjekt“ Kristina Valdru, kes räägib kaasaegsest kunstist ja selle publikust ning kaasaegse kunsti publiku kasvatamisest.

OLETE OODATUD!

Margus Kiis, galerist

55680151

marguskiis@hotmail.com

http://tlkkgalerii.blogspot.com/