Aapo Pukk 50. Ennäe inimest Tartus. 11 november 2012 -- 11 jaanuar 2013

Aapo Pukk 50. Ennäe inimest Tartus.

Teisipäeval, 11. detsembril kell 16 portreteerib Aapo Pukk Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi tänav 52) publikule avatud portreeseansil tartlast Jaan Malinit. Kaasa joonistavad õpilased ja kunstihuvilised. Selle sündmusega avab portretist Pukk oma juubeliaasta viimase näituse "Ennäe inimest Tartus". 

Näitus kestab 11. jaanuarini 2013.

Eesti tuntuim portretist pöördub tagasi sinna, kus ta alustas -- koju. Kodukooli. Tartu Lastekunstikoolis, kus tema ema Laine Pukk oli õpetaja ligi 30 aastat, alustas ka Aapo oma kunstnikuteed, mis viis kaugele, laia maailma. Ja oma elu vahepeatuse teeb ta ka siin, Lastekunstikooli galeriis. 

AP portreed on elavad, ilmekad, samas lihtsad ja arusaadavad. Seetõttu on ta saavutanud tunnustust nii Eestis kui mujal. Vaadata saab rahvusvaheliselt auhinnatud portreemaale, samuti ka kunstnikule endale olulisi portreid. Kõnekas on fakt, et kõik eksponeeritud tööd on kunstniku oma kogust.

"Ilma Tartu Lastekunstikoolita ei oleks ma täna see, kes ma olen," ütleb kunstnik ise. "Selle näitusega tahan ma väärikalt lõpetada oma juubeliaasta, olen otsinud kogu aeg võimalust Tartusse tulla. Tartu kunstisõbrad on mu eelmiste näituste järel pärinud, millal me su viimaste aegade töid näha saame," räägib kunstnik sünnilinna tulekust. "Selle näitusega teen ma kummarduse oma esimesele maaliõpetajale Silvia Jõgeverile ning muidugi kompositsiooni ja joonistusõpetajale, oma emale Laine Pukile. Oma tollastest õpetajatest tahan mainida Lea Jürissoni, Leili Parhomenkot, Olaf Printsi ja Heiki Kahrot," lisab Pukk.

Kunstialast haridusteed alustas Aapo Pukk Tartu Lastekunstikoolis, kus ta õppis aastatel 1971–1975. 1980. aastal asus ta õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti arhitektuuri erialale. Pärast esimest aastat siirdus ta aga graafikat õppima ja sellel erialal lõpetas ta ka 1986. aastal kooli.

Aastatel 1984–1990 oli Aapo Pukk ajakirja “Aja Pulss” peakunstnik. 1987. aastal oli ta 60-minutilise “Tallinnfilmi” muusikafilmi „Pingul keel” kunstnik-lavastaja. 1993.-1996. aastani oli ta Eesti Televisiooni portree saatesarja “Mõttemaal” idee autor ja saatejuht. 2002–2003 juhtis Aapo Pukk Raadio 7-s saatesarja „Kunstigalerii”. Aapo Pukk on loonud raamatukujundusi ja kujundanud üle 40 plakati (teater „Estonia“, kirjastus „Eesti Raamat“).

Läbi aastate on Aapo Pukk maalinud hulgaliselt tuntud eestlasi. 2006-2011 elas Aapo Ameerika Ühendriikides Lõuna-Californias Los Angelese külje all. Palos Verdes Estatese nime kandvas väikelinnas möödus kunstnikul väga viljakas aeg. Aapo maalis palju kohalikku loodust ja inimesi. Alates aastast 2001 on ta pälvinud mitmeid Ameerika Portreeühingu (The Portrait Society of America) auhindu. 

Lisainfo:

Tartu Lastekunstikooli galerist Margus Kiis Tel: +37255680151

Kontakt kunstnikuga: Aapo Pukk +3725031750

VILLU JÕGEVA "FUTU" 15 november -- 7 detsember 2012

 VILLU JÕGEVA "FUTU" Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi 52)  15 -- 30 november 2012

15 - 30 november on Tartu  Lastekunstikooli galeriis näha ja  kuulda gruppi Villu Jõgeva elektroonilist installatsiooni koondpealkirjaga "Futu". Villu Jõgeva, Malle Leisi abikaasa ja Sandra Jõgeva isa,  on aastakümneid konstrueerinud omanäolisi, elektroonilisi skulptuure, mis tavaliselt vilguvad ning teevad kummalisi hääli.
Villu Jõgeva konstruktsioonide esteetika läheb tagasi 20. sajandi kosmoseajastusse, kus aastasse 2000 ennustati reise Saturnile, kõrgtehnoloogisi elukeskkondi, plinkivaid ja piiksuvaid mööbliesemeid, skafandritaolisi riideid.

Villu Jõgeva:

Kunst on kümnete aastatuhandete vanune ja selle ajaga peaks lõplikult selge olema, et seda mõistet sõnadesse panna on lootusetu ettevõtmine. On lõputu hulk vaatepunkte ja -nurki, kõik pea ühteviisi õiged, piiratud ja valed samaaegselt. Samuti on lõputu hulk teid kunsti mõistmise ja tegemise juurde. Minu tee algas 60-date aastate hipiliikumise võimu- ja institutsioonipõlgusest ja ANKi puhtast esteetikast ja viis läbi teadvustumise, et elektri ja eriti elektroonikaga seotud asjad võivad ka esteetiliselt nauditavad olla, arusaamani, et see esteetika ei ole ainult väline, vaid ka olemuslik. Konkreetselt tähendas see minu jaoks arusaamist, et tehnilised asjad, nagu mitmesugused elektroonilised vidinad, elektrilambid, valjuhääldid ja muud võivad mitte olla mitte ainult kasutatud mingis visuaalses kompositsioonis kui materjal, vaid nad võivad ka ise olla kunst, olla mitte kunsti objekt vaid subjekt. See tähendab, et meeltega tajumatud protsessid elektronskeemides võivad ka mitte teha midagi vajalikku ja kasulikku, vaid vahetult ja ainult oma eksisteerimise ja materiaalselt mõtetu funktsioneerimisega tekitada nähtusi, mis ei ole mitte midagi muud kui see sõnades väljendamatu aga nii selgesti tajutav fenomen - kunst. Mitte see praeguseks väga laialt levinud programmeerimise kaudu elektrooniliste vahendite (arvutid ja muu sarnane) abil tehtava kunst, mis isegi siis, kaugetel 70-date aastate algusaegadel oli täiesti olemas ja mingil määral mulle ka raamatutest-ajakirjadest tuttav, vaid hoopis teine, elektroonika elementaartasandilt lähtuv. Praktiliselt tähendas see minu jaoks seda, et tuli lihtsalt ära unustada elektroonikaskeemidele nii iseomane eelneva programmeerimise võimalus ja ehitada need skeemid üles nii, et nad pidevalt töötades, see tähendab muutes oma seisundeid tekitaksid audiovisuaalsete nähtuste rea, mida oleks mõni aeg huvitav vaadata ja kuulata, huvitav täpselt samamoodi ja samadel põhjustel, nagu on huvitav vaadata ükskõik millist teist, normaalseks loetavat kunstiteost. Mida kauem, seda parem. Selline kunstiteos nagu eksponeeriks end vaatajale - kuulajale oma seisundite muutumises, tekitades vajalikud pinged oma ajas muutumise viisiga. R.M.Rilke on öelnud, et euroopa kunst erineb vene kunstist sellega, et ta on vaadeldav, staatiline, mitte dramaatiline ja jutustav. Taoline kineetiline kunst erineb jutustavast, deklareerivast, vulgaarkontseptualistlikust kunstist samal viisil. Täpselt samuti nagu skulptori tööd on nimetatud kunstiteose vabastamisesks vormitust materjalist, võin ma ka oma tööd nimetada kunstiteose vabastamiseks elektroonikaskeemide amorfsest utilitaarsusest. See on mittetraditsiooniline, tavapärasest erinev suhtumine elektroonikasse, õieti elektroonika ja kunsti vahekorda. Kui tavaliselt otsitakse kineetilises kunstis tehnilisi vahendeid, et mingit ideed teostada, kusjuures primaarne on see, mida tahetakse saavutada, siis minu kineetilises kunstis
on primaarne elektronskeem ja temast tuleneb kunst.



Villu Jõgeva
29.juuni 1940.a.
Mustamäe tee 191 - 141, Tallinn, 12912
tel 6538097, 056665026
e-mail villujogeva@hot.ee


C V


Haridus
1972 - Üleliiduline Patendiinstituut, patendijurist
1966 - Tallinna Polütehniline Instituut, elektroonikainsener
1958 - Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikum, tehnoloog

Teenistuskäik
Aastatel 1967 - 1990 töötanud insenerina ja patendijuristina,
aastatel 1958 - 1962 töötanud lukksepana ja klaasipuhujana

Personaalnäitused
2005 - “Tagasi ja tulevikku” G-galeriis (koos Malle Leisiga)
2004 - “Omapead” Riigikogu galeriis (koos Malle Leisiga)
2002 - "Maalid ja hääled" Sammas galeriis (koos Malle Leisiga)
2000 - "Horisondid" Kunstihoone galeriis (koos Malle Leisiga)


Näitused
1976 - "Eksperimentaalarhitektuur" Tallinna Kunstihoones
1995 - "Mobile I" Tallinna Kunstihoones
1999 - "Ruum ja vorm" Tallinna Kunstihoones
2001 - "Estonian Art Since 1990" Fauconer Gallery, Grinell, Iowa, USA
2002 - Eesti Skulptorite Ühenduse aastanäitus, Tallinna Kunstihoones

Tähtsamad tööd
"Objekt nr.1" 1971 - 1973.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
"Raul IX" 1976.a. Raul Meele kogu
"Kaleidoskoop" 1976.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
"Kaks kolmnurka" 1976.a. Zimmerli Muuseum, USA
"Teemärk" 1976.a. International Images Gallery kogu, USA
"Oranzh torn" 1978 - 2004.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
“Sinine” 1973 – 2004.a. Eesti Riiklik Kunstimuuseum
5 valguskineetilist objekti "Sagedused ja vibratsioonid" 1999.a. Autori omand
8 häälekineetilist objekti "Horisondihääled" 2000.a.
7 häälekineetilist sammast "Hääled nr.1 - 49" 2002.a. Autori omand
"12" 2002.a. Autori omand

Muu
Alates 1970.a. tegelenud serigraafiaga.Kos Malle Leisiga töötanud välja originaalse serigraafiameetodi. Trükkinud kõik Malle Leisi serigraafiatehnikas tööd.


Villu Jõgeva



Margus Kiis, galerist
marguskiis@hotmail.com
55680151
tlkkgalerii.blogspot.com

Tiina Kuus "Inimesed ja ilmutised" 25 oktoober -- 9 november 2012

Tiina Kuus "Inimesed ja ilmutised" 25 oktoober -- 9 november 2012 Tartu Lastekunstikooli galeriis 

Tiina Kuus (s.1972) on õbluke ja õrn eelkõige graafika õpetaja Tartu Lastekunstikoolis. Ka tema looming väikesemõõduline, peen ja omas maailmas.
Näitusel "Inimesed ja ilmutised" pannakse välja Tiina viimastel aastatel loodud joonistused, niis uured kui väikesed. Seal on kujutatud inimesi, enamasti alasti. Inimesed on aga Tiina  maailmas, tema reeglite hämus. Tiina joonistab peenelt ja lausa kummaliselt perfektselt, et see mõjub ilmutuslikult. Reaalne maailm pole nii täiuslik.

Tiina Kuus, kunstnik
tel: 53462871
email: tiinakuus26@gmail.com

Margus Kiis, galerist
tel: 55680151

email: marguskiis@hotmail.com

IVO EHASALU „EILSED ELEEGIAD“ 1 -- 19 oktoober 2012

IVO EHASALU „EILSED ELEEGIAD“ Tartu Lastekunstikooli galeriis 1 -- 19 oktoober 2012

1. oktoobril kell 18 avab Tartu maalikunstnik portretist Ivo Ehasalu oma personaalnäituse „Eilsed eleegiad“ , kus väljas 1970-ndate popmaali vaimus efektsed kuid veidi sõgedad pildid erinevatest nägudest, kes vaatajat ainiti jõllitavad. Näitus on korraga nii muljetavaldav kui ka hirmutav.

Ivo Ehasalu: Näitusel „Hetked iseendaga“ jätkan varasemaid teadvuseuuringuid kunstiliste mõtlemis- ja tunnetusmudelite kaudu. Mis on teadvus? Kus on teadvus? Millistest elementidest see koosneb? Millised seosed on teadvuse elementide vahel ja millises staatikas ning dünaamikas? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse vastuseid psühholoogias, mina teen aga seda kasutades kunstilisi meetodeid. Näitus uurib teadvust teadvuse teisenenud seisundite kaudu lähtudes omailmade emotsionaalsest reaalsusest. Emotsioonid moodustavad omailma energeetika. Viimased 10 aastat on mind huvitanud need küsimused ka töös autistlike inimestega, kuna nende psüühika töötab meie omaga võrreldes väga erinevalt ja on mulle andnud soovi modelleerida skeeme teadvusest selle universaalsuse-unikaalsuse skaalal. Tartu Ülikkoolis õppides kasvatusteaduse erialal õppisin tundma teaduslikku lähenemist antud temaatikale, nüüd soovin teha sama kasutades kunstilist keelt.
Teadvuse uurimine on võimalik selle seisundi vaatlemisena hetkes, selleks on vaja aga vabastada teadvus narratiividest kui puhast teadvust koormavast ballastist. Hetk on olemine puhtas teadvuse seisundis, kus teadvust ei seo minevikust pärit, olevikku selgitavaid või tulevikuga seotud kogemuslikud või kogemusevälised narratiivid - tegu on teadvuse 0-punktiga, mis muudab teadvuse enda ajatuks ja, ekstrapoleerides religioosset mõtlemist, jumalikuks seisundiks. See jumalik ehk loov seisund ongi olemine iseendaga ja see samastub otseselt olemisega iseendana. Sellise teadvuse 0-punkti tunnetamine ongi näituse peamine eesmärk. Oluline pole selle sisu ehk subjektiivse kogemuse tõlkimine teistele omailmadele arusaadavasse keelde, vaid iseenda teadvuse vaatlemine puhta teadvuse seisundi kaudu.
Kuna hetk on ajaliselt määratlematu ja selle kogemuse sisu emotsionaalne reaalsus on tõlkimatu, siis on võimalik teadvust vaadata erinevate hetkede jadana – sellest tuleb ka näituse pealkiri „Hetked iseendaga“.
Näituse avamisel teen performance´i „Narratiivi lõpp“.



Iho Ehasalu (sünd 1977, tuntud ka nimede all IFF ja Errorbrain) on Tartu kunstimaailmas ringi jõlkunud ja ka maalinud ning näitustel osalenud peaaegu 20 aastat. Tuntud oma käreda hääle ja armilise näoga, on ta ühtaegu muljetavaldav kui hirmuäratav.

eilneeleegia@hotmail.com

Margus Kiis, galerist
55680151
marguskiis@hotmail.com
http://tlkkgalerii.blogspot.com/

 

TARTU LASTEKUNSTIKOOL – 55 7 – 28 september 2012

-->

TARTU LASTEKUNSTIKOOL – 55

Tartu Lastekunstikooli galeriis 7 – 28 september 2012

HEAD KUNSTIHUVILISED JA SÕBRAD,

KUTSUME TEID TARTU LASTEKUNSTIKOOLI 55. SÜNNIPÄEVA ÜRITUSELE

LASTEKUNSTIKOOLI GALERIIS JAKOBI TN 52

7.SEPTEMBRIL KELL 18

Näitusel TLKK õpetajad läbi aegade: Ahti Seppet,Aleksander Suumann, Heiki Kahro, Imbi Kruuv, Külli Laidla, Külli Suitso, Laine Pukk, Mall Mets, Mari Nõmmela, Paul Saar, Roman Timotheus, Silvia Jõgever, Sirje Protsin Petersen, Tiit Varblane, Toomas Tenso jt

Kuraator Enn Tegova

Näituse avamisel peab ettekande pealkirjaga „Kunsti subjekt“ Kristina Valdru, kes räägib kaasaegsest kunstist ja selle publikust ning kaasaegse kunsti publiku kasvatamisest.

OLETE OODATUD!

Margus Kiis, galerist

55680151

marguskiis@hotmail.com

http://tlkkgalerii.blogspot.com/

„POTATOPRINT VI“ 31. juuli -- 30 august 2012

Teisipäeval 31.juulil kell 18.00 avatakse Tartu Lastekunstikooli galerii näitus:

„POTATOPRINT VI“,

kus on näha valik Kuuendal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töödest.

Näitus on avatud 30.augustini

Tartu Lastekunstikooli galerii, Jakobi 52, Tartu

12.-14. augustil 2011. aastal toimus Järvamaal Türi vallas Kabala Rahvamajas Kuues Rahvusvaheline Kartulitrüki Festival. Kartulitrüki festival on väike kunstiüritus, mille põhieesmärkideks on arendada ja propageerida kartulitrükki, kui lihtsat ja ökoloogilist graafikatehnikat ja elavdada maapiirkondade kultuurielu.

Kuuenda festivali teemaks oli "Kiri".Kiri on iidne läänemeresoome päritoluga sõna, mis esineb sageli rahvalauludes ja kuulub samasse sõnaperre kui kirendama ja kirjama ning kirju ja kirev. Tänapäeva inimestele tähendab kiri eelkõige kirjatähtedest kokkuseatud sõnu, lauseid ja tekste, mida võib vahetada posti teel või e-kirjana. Vanemas kõnepruugis tähistas sõna kiri ka piiblit ja teisigi raamatuid – on ju kiri ja raamat tähemärkidega kirjuks tehtud, “kirjutatud”. Eesti talurahvas on aga sadu aastaid nimetatud kirjadeks eelkõige mustreid ja ornamente.

(Vaike Reemann "Kiri, muster, ornament" 2009.)

Festivalil mõtisklesime kirja eri aspektide üle. Toimusid kirjasõna, kirjatähe ehk tüpograafia ja kirja kui rahvusliku mustri loengud ja töötoad. Lisaks kirja teemale arendasime edasi looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjasime” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Festivalipäevad möödusid Kabala Rahvamaja seinte vahel rõõmsalt ja produktiivselt. Reedel avas festivali haarava loomislauluga Reet Talimaa rahvuslike mustrite loeng. Seejärel lõid teises suunas mõtted lahti Vahur Afanasjev ja Mare Sabolotny. Laupäeval rääkis Mart Anderson kandilistest kirjatüüpidest ja pühapäeval värvisime Ulla Lapiolahti juhendamisel lõngu ja kangaid karmiintäiga lillakaspunaseks ja kohalike taimedega rohekaskollaseks. Osalejad olid kartulitrükist nii haaratud, et ei suutnud loengute ajalgi kartulit lauale panna või vahepeal õue jalutama minna. Väikseks vahelduseks oli laupäevaõhtune saun ja lauajalgpall.

Festivali tulemuseks on hulk rõõmsaid ja rahulikke inimesi ning virn kunsti, mille hulgast tehtud valikut näete siinsetel seintel. Eelnevalt on sama näitus üleval olnud Tallinnas Kullo Lastegaleriis, Kose Spordihoones, Abja Kultuurimajas ja Tõrva Kultuurimajas.

Seitsmes Rahvusvaheline Kartulitrüki festival toimub 10.-12. augustil käesoleval aastal Kabala Rahvamajas, Järvamaal.

Selle aasta teema on "JÄLG" – jäljed looduses, kultuuris ja meie peades. Festivali raames toimuvad jälje teemalised loengud ja töötoad, kus mõtiskleme jälgede, nende jätmise ja kulumise üle. Lisaks trükime ohtralt kartuliga paberile ja kangale, kasutades selleks erinevaid tavalisi ja tavatuid värve kohupiima- ja siiditrükivärvist tindini.

Loenguid ja töötube viivad läbi:
„Kaduvad kultuuri jäljed eesti maastikes“ Valdur Mikita (EST)
„Kauge ja vaikse heli jälg“ Tuule Kann (EST)

Osalema on oodatud kõik huvilised hoolimata vanusest, haridusest ja varasemast kunstikogemusest.

Registreerumisvorm ja täpsem info meie kodulehel:

www.printpotato.pri.ee

MTÜ Potatoprint

Kuuendal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil osalesid:

Geir Tore Aamdal – keskkonna- ja tervishoiu spetsialist

Vahur Afanasjev – kirjanik

Mart Anderson – graafiline disainer
Ander Avila – meedia- ja reklaamikunstitudeng

Saskia Ehin

Käthlin Evert – lasteaednik

Hardi Haljas – ravimite registreerija

Mari-Lii Hirsik – üliõpilane

Lilli Jefimova

Assar Järvekülg – lasteaia õpetaja

Jaile Jürgens – raamatukogu töötaja

Katri Kuusk – kodune

Marju Kuusk – graafiline disainer

Pääsu Ladva

Tarmo Ladva – kultuurikorraldaja

Ulla Lapiolahti – tekstiilikunstnik

Tiiu Loitt – tegevusjuht eakate ja puuetega inimeste keskuses

Tarmo Palm

Geroli Peedu – projektijuht disaini valdkonnas

Kristi Põllumäe – keskkonnakaitse ametnik

Liisimari Randjärv – üliõpilane, sepp

Ülle Saatmäe – tekstiilikunstnik

Mare Sabolotny – kirjanik

Maris Salumets – filmitudeng
Reet Talimaa – tekstiilikunstnik

Kristel Talv – konsultant - Rogaland Contemporary Art Centre

Epp Tulviste – lasteaiaõpetaja

Egeth Viljat – logistik

Kalmer Viljat – tootmisjuht

Ruben Viljat

Narva kunstikooli näitus 12 -- 29 juuni 2012

Works (paintings, collages) by teachers of  Narva Art School. 

Näitus suletud 21. juunil

 

Kuni juuni lõpuni on Tartu Lastekunstikooli galeriis avatud Narva Kunstikooli õpetajate näitus, kus väljas maalid, kollaažid ja segatehnikas tööd. Maadel võib näha nii erinevat realismi (klassikalisest eepilisest maalist fotorealismini) kui ka abstraktsionismi. Kooli õpetajad ei ole kinnitunud ühe kindla laadi juurde vaid proovivad erinevaid vahendeid. Näeme tehnilist perfektsust ja ka katsetamisjulgust.

 Näitusel osalevad Gennadi Kurlenkov, Shamil Alijev, Veera Lantsova, Irina Sopina, Anatoli Romanov, Olga Tjurina ja Anne Pärtel.

vt. ka  http://www.narvakunstikool.ee/

Margus Kiis, galerist
55680151
marguskiis@hotmail.com

tartu lastekunstikooli lõputööde näitus 2012 22.mai -- 6. juuni

The works of graduaters of Tartu Children Art S

 Aastal 2012 lõpetavad Tartu Lastekunstikooli "diplomitöödega" järgmised isikud:

Richard Keršis

Riina Hermann

Kariina Kaaver

Karl Matteus Nemliher

Karl Paide 

Sille Saareleht

Gerda Nurk

Timmu Tollimägi

Kristin Kliiman

Greta Kuus

Anna Gubskaja

Valeria Mitjurina

Diana Tšubarova

Piia Maria Tomberg,

Siim Järg

Freda Purik

Marju Matt

Karolin Kelpman

Laura-Liis Metsvaht

Andra Rajasalu

Margarita Zahharova

Eveli Lill

Karel Kasar

Diana Rossmann

Darina Levtšuk

Nende sel puhul loodud opus magnumid, maalid, joonistused, graafika, fotod, plakatid on näha kuni 6. juunini Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi 52) ja siis Athena kini fuajees.

Margus Kiis
55680151
marguskiis@hotmail.com
tlkkgalerii.blogpsot.com

Siim Järg

 Karel Kasar 

 Karl Paide

 Richard Keršis

 Anna Gubskaja

 Karl Matteus Nemliher 

Kristin Kliiman

 Darina Levtšuk

Darina Levtšuk

Riina Hermann

Piia Maria Tomberg

Diana Tšubarova